Mõis asub kunstlikult kuhjatud künkal Ambla jõe kaldal. Ehitatud 1742-45. 18.s lõpus varaklassitsistlik lakooniline fassaadidekoor. 1888.a ehitati keksteljele puidust veranda.

Asub Tallinna-Tartu maanteel Anna külas. Paekivist hilisbarokne sakraalhoone. Ehitatud 1776-80. 1852 remont ja neogooti stiilis elementide lisamine. 1957-59 remonditi kirik põhjalikult.

Mõis asub Kabala küla lääneservas. Varaklassitsistlik tellistest ja paekivist
1External ImageQuelle: Wikimedia Commons
Uexküll, Familie

saj alguses oli Pärnus kaks luteri/evangeelset kogudust – eestlaste ja sakslaste oma. 1714 võeti aga eestlaste kirik vene garnisoni tarbeks.

18.s lõpus ehitatud härrastemaja Järva-Jaani alevi lähedal. Hilisbaroksel klassitsistlike detailidega paekivist hoonel kõrge sokkel ja kelpkatus. Peakorruse akende kohal madalad pööninguaknad.

Mõisaansambel Keila jõe ääres. Ühekorruseline barokne paekivist hoone valmis 18. saj keskel von Staalide ajal. Kõrge sokli ja fassaadi vahel simss.

Mõis Raplamaal Vigala jõe kaldal. Paekivist ühekorruselise härrastemaja ehitatud arvatavasti 1774.a. Fassaadid krohvitud, hoone kaetud kõrge kelpkatusega. Ümberehitus 1860.

Endine rüütlimõis Juuru kihelkonnas. Esimesed teated 1452. 18. saj II poolel kuulus von Fersenite, alates 1800 kuni võõrandamiseni von Maydellide perekonnale.