Albu, Albu mõis
Alp, Gutshof Alp
Mõis asub kunstlikult kuhjatud künkal Ambla jõe kaldal. Ehitatud 1742-45. 18.s lõpus varaklassitsistlik lakooniline fassaadidekoor. 1888.a ehitati keksteljele puidust veranda. 1921 võeti kasutusele koolimajana. Restaureeritud 1995-98.
Maakividest, paekivist ja puidust ehitatud massiivne kõrge soklikorrusega hoone. Fassaadi ilmestavad hoone nurkades kvaaderrustika ja soklikorruse ning peakorruse vahel karniis. Akende ümber krohvraamistus. Fassaadi keskteljel katusest väljaulatuv pealisehitis kolmnurkfrontooniga, mille viiluväljal lünettaken. Tagumisel küljel kaks hoone põhikorpusega sümmeetriliselt liituvat tiiba. Hoone kaetud liigendatud kelpkatusega.
Tänane mõisahoone on samal kohal paiknenud hoonetest kolmas. Restureerimiste käigus leiti fragmente keskagesest maakividest ja paekividest ehitatud kindlustatud elamust või vasallilinnusest. Esinduslikuma mõisa väljaehitamisest on teateid ka 1652.a. Varasemate hoonete fragmendid on eksponeeritud soklikorrusel. Sokklikorrus võlvitud. Ruumid jaotatud anfilaadselt ja koridorisüsteemis
Restaureerimisel leiti vestibüüli seintelt 18.s rokokoolikud maalingud. Laest lõuendile maalitud plafoon ornamentaalsete detailidega. Plafooni alt leiti ka laele maalitud rokai ornamendid. Idapoolse tiiva ühes ruumis puhastati krohvi alt välja veel teinegi lõuendile maalitud plafoon religioosse kompositsiooniga. Vestibüül on üks terviklikumalt säilinud 18.s interjööri kujundusi maalitud sammaste, rokai, draperiide, viinamarjaväätide ja lindudega. Grisaille-tehnikas klassitsistlik plafoonmaal eksponeeriti teises ruumis. Interjööris varaklassitsiliku dekooriga tiibuksi, barokne sinistest kahlitset ahi ja valgetest kahlitest klassitsistlikud ahjud.
Mõisaansamblist säilinud veel 19.s ehitatud maakividest ja paest ait, mille avade sillused laotud tellistest. Restaureeritud 2003-04. Ansambli juurde kuulus kahel astangul paiknev park, mis ulatus härrastemajast Ambla jõeni. Esinduslikult oli rajatud tiikide ja teedevõrgustikuga alumise astangu regulaarne park, millest tänaseni säilinud fragmendid. 19.s II poolel ehitati pargist üle Ambla jõe kahe lameda kaarega paekivist sild. Restaureeritud 2002.
Maakividest, paekivist ja puidust ehitatud massiivne kõrge soklikorrusega hoone. Fassaadi ilmestavad hoone nurkades kvaaderrustika ja soklikorruse ning peakorruse vahel karniis. Akende ümber krohvraamistus. Fassaadi keskteljel katusest väljaulatuv pealisehitis kolmnurkfrontooniga, mille viiluväljal lünettaken. Tagumisel küljel kaks hoone põhikorpusega sümmeetriliselt liituvat tiiba. Hoone kaetud liigendatud kelpkatusega.
Tänane mõisahoone on samal kohal paiknenud hoonetest kolmas. Restureerimiste käigus leiti fragmente keskagesest maakividest ja paekividest ehitatud kindlustatud elamust või vasallilinnusest. Esinduslikuma mõisa väljaehitamisest on teateid ka 1652.a. Varasemate hoonete fragmendid on eksponeeritud soklikorrusel. Sokklikorrus võlvitud. Ruumid jaotatud anfilaadselt ja koridorisüsteemis
Restaureerimisel leiti vestibüüli seintelt 18.s rokokoolikud maalingud. Laest lõuendile maalitud plafoon ornamentaalsete detailidega. Plafooni alt leiti ka laele maalitud rokai ornamendid. Idapoolse tiiva ühes ruumis puhastati krohvi alt välja veel teinegi lõuendile maalitud plafoon religioosse kompositsiooniga. Vestibüül on üks terviklikumalt säilinud 18.s interjööri kujundusi maalitud sammaste, rokai, draperiide, viinamarjaväätide ja lindudega. Grisaille-tehnikas klassitsistlik plafoonmaal eksponeeriti teises ruumis. Interjööris varaklassitsiliku dekooriga tiibuksi, barokne sinistest kahlitset ahi ja valgetest kahlitest klassitsistlikud ahjud.
Mõisaansamblist säilinud veel 19.s ehitatud maakividest ja paest ait, mille avade sillused laotud tellistest. Restaureeritud 2003-04. Ansambli juurde kuulus kahel astangul paiknev park, mis ulatus härrastemajast Ambla jõeni. Esinduslikult oli rajatud tiikide ja teedevõrgustikuga alumise astangu regulaarne park, millest tänaseni säilinud fragmendid. 19.s II poolel ehitati pargist üle Ambla jõe kahe lameda kaarega paekivist sild. Restaureeritud 2002.
