Pärnu, Eliisabeti kirik, pealööv
Pernau, Ev. Kirche St. Elisabeth, Hauptschiff
- saj alguses oli Pärnus kaks luteri/evangeelset kogudust – eestlaste ja sakslaste oma. 1714 võeti aga eestlaste kirik vene garnisoni tarbeks. Eesti kogudusele oma kiriku ehitamiseks annetas keisrinna Jelizaveta Petrovna 1741 raha ning kolm aastat hiljem pandi uuele kirikule nurgakivi. Kirik pühitseti 1750. See oli üldse esimene monumentaalehitis Pärnus pärast Põhjasõda. Kiriku nimipühak osutab keiserlikule donaatorile.
Ehitusmeistriks oli Stralsundi päritoluga Riia müürimeister Joachim Heinrich Güterbock, torni kiivri ja puitosad ehitas Johann Heinrich Wülbern, kes on tuntud ennekõike Riia Peetri kiriku tornikiivri meistrina/ehitajana. 1893 püstitati kiriku lõunaküljele suur/avar juurdeehitis (projekteeris Robert Häusermann Riiast), millega kirikuruum muudeti poole suuremaks.
Kirik on põhiplaanilt äärmiselt lihtne – piklik saalruum, mis idaosa on kujundatud polügonaalselt. Algse välisilme/kujunduse on põhijoontes säilitanud üksnes läänefassaad atika/ mit Attika ja voluutviiludega/Volutengiebel ning torn. Peaportaali raamivad pilastrid ja murtud viil/gebrochene Giebel – selline termin on täitsa olemas!/. Aastaarv 1747 portaalil osutab vahegaleriiga barokse tornikiivri valmimisele. Hilisklassitsistliku dekooriga peauks pärineb 1893. aastast. - aasta ümberehituse käigus suurendati kiriku aknaid ning eemaldati/kõrvaldati külgfassaadide stukkdekoor (liseenid, karniisid, simsid Lisenen, Karniese und Gesimse). Säilusid üksnes idaosa stukist nurgakvaadrid.
Lihtsates vormides kirikusaal/interjöör on peegelvõlviga. Kiriku lääneosas ja juurdehitises on empoorid, mis toetuvad joonia kapiteelidega puidust sammastele. Algselt oli kirikus kantselaltar, mis 1850 asendati neogooti altari ja kantsliga. Altarimaal „Kristuse ülestõusmine“ (Van der Kann, Rotterdam, 1854). Vana orel – 1928 Riia meister Herbert Kolbe, uus orel – 2010 Hardo Kriisa.
