Maidla, Maidla mõis
Maidel, Gutshof Maidel
Endine rüütlimõis Juuru kihelkonnas. Esimesed teated 1452. 18. saj II poolel kuulus von Fersenite, alates 1800 kuni võõrandamiseni von Maydellide perekonnale. 1946–2012 oli mõisas lastekodu, tänapäeval eraomandis. Hoonetes asub loodusturismi keskus.
Võimalik, et 16. saj elamu jäänuseid on säilinud keldrikorruse müürides, praeguse hoone esimese korruse müüristik pärineb 18. saj keskpaigast. Hoone ehitati ümber 1780. a-tel, ca 1810–30, 20. saj alguses ja 1940. a-tel. Restaureeritud 1980. a-te keskel ja alates 2019.
18. saj barokse hoone telgsümmeetrilise pika ristküliku kujulise põhimahuga liituvad hoone esifassaadi nurkadel kergelt eenduvad neljakandilised tornid. Hoone keskteljel paiknev saal on säilinud, selle kõrval paiknenud mantelkorstnad on hiljem ümber ehitatud, anfilaadne ruumide paigutus pärineb samuti sellest ajast. Von Fersenite ajal 1780. a-tel muudeti esifasaadil akende paigutust ja suurust, lisati kivist rinnatisega pandus peasissepääsu ette ning hoone krohviti tumeda söekrohviga, mida liigendasid valged akende krohviraamistused ja liseenid. Interjööris on säilinud selle perioodi portreemedaljonide ja vanikutega maalingud salongis ja maalingute fragmendid saalis. Von Maydellide ajal ehitati hoone klassistsistlikuks, lisati hoone esiküljele teine korrus, keskteljele kolmnurkfrontoon ja sammastega rõduportikus ning tornidele kullatud nupuga kuplid, hoone tagaküljele avar terass ja lai vabatrepp. Hoone sai praeguse heleda, nurgakvaadrite, akende raamistuste ja laiade räästakarniisidega krohviviimistluse. Sellest ajast on interjööris mitmes esindusruumis meisterlikud lillemaalingud ja klassitsistlikud siseuksed. 20. saj alguses kujundati ümber mõned ruumid historitsistlikeks, nt tumeda kasseteeritud puitlae ja ornamenteeritud kahhelahjuga ruum saali kõrval. 1940. a-tel kohandati hoone lastekoduks, lisati hoone tagaküljele teine korrus.
Arvukatest auhoovi ümbritsenud kõrvalhoonetest on säilinud vaid kellatorn. Pisut kaugemal paiknevad ait-kuivati, tall, aednikumaja, valitsejamaja, ja lauda varemed. Peahoonet ümbritseb vabakujunduslik park, hoone taga on 19. saj I poolel rajatud suur tiik.
Võimalik, et 16. saj elamu jäänuseid on säilinud keldrikorruse müürides, praeguse hoone esimese korruse müüristik pärineb 18. saj keskpaigast. Hoone ehitati ümber 1780. a-tel, ca 1810–30, 20. saj alguses ja 1940. a-tel. Restaureeritud 1980. a-te keskel ja alates 2019.
18. saj barokse hoone telgsümmeetrilise pika ristküliku kujulise põhimahuga liituvad hoone esifassaadi nurkadel kergelt eenduvad neljakandilised tornid. Hoone keskteljel paiknev saal on säilinud, selle kõrval paiknenud mantelkorstnad on hiljem ümber ehitatud, anfilaadne ruumide paigutus pärineb samuti sellest ajast. Von Fersenite ajal 1780. a-tel muudeti esifasaadil akende paigutust ja suurust, lisati kivist rinnatisega pandus peasissepääsu ette ning hoone krohviti tumeda söekrohviga, mida liigendasid valged akende krohviraamistused ja liseenid. Interjööris on säilinud selle perioodi portreemedaljonide ja vanikutega maalingud salongis ja maalingute fragmendid saalis. Von Maydellide ajal ehitati hoone klassistsistlikuks, lisati hoone esiküljele teine korrus, keskteljele kolmnurkfrontoon ja sammastega rõduportikus ning tornidele kullatud nupuga kuplid, hoone tagaküljele avar terass ja lai vabatrepp. Hoone sai praeguse heleda, nurgakvaadrite, akende raamistuste ja laiade räästakarniisidega krohviviimistluse. Sellest ajast on interjööris mitmes esindusruumis meisterlikud lillemaalingud ja klassitsistlikud siseuksed. 20. saj alguses kujundati ümber mõned ruumid historitsistlikeks, nt tumeda kasseteeritud puitlae ja ornamenteeritud kahhelahjuga ruum saali kõrval. 1940. a-tel kohandati hoone lastekoduks, lisati hoone tagaküljele teine korrus.
Arvukatest auhoovi ümbritsenud kõrvalhoonetest on säilinud vaid kellatorn. Pisut kaugemal paiknevad ait-kuivati, tall, aednikumaja, valitsejamaja, ja lauda varemed. Peahoonet ümbritseb vabakujunduslik park, hoone taga on 19. saj I poolel rajatud suur tiik.
