(Maa)Kihelkonna kirik (Ländliche Pfarrkirche?).

Mõisa kohta on andmeid 17. saj lõpust. Alates 1871 kuulus koos naabruses asuva Paatsaluga Vatla Maydellide suguvõsale ja oli kasutusel suvemõisana.

Omaaegse Rapla-Virtsu kitsarööpmelise raudteeliini (suleti 1968) ääres asunud traditsionalistliku arhitektuuriga kahekorruseline kivist jaamahoone ehitati 1931 Raudteevalitsuse arhitekti Leon Johan

Endise Rapla-Virtsu kitsarööpmelise raudtee Karuse raudteejaama lähedale rajati veski 1930. aastatel. Pärast raudteeliini rajamist 1931 paranesid märkimisväärselt transpordivõimalused Tallinna.

Esinduslik mõisaansambel ajaloolisel Läänemaal, Lihula kihelkonnas. Mõis oli algselt seotud Lihula lossivaldusega, iseseisva mõisana alates 1630. Kuni 1686 reduktsioonini oli mõis kindral Å.

Lihula peatänava ääres, asula N-poolses osas asuv neogooti kirik on ehitatud 1876–78 ehitusmeister Johann Gottfried Mühlhausen juhtimisel praegusest kirikust edela pool asunud vana kivikiriku aseme