Illuste, Illuste mõis
Illust, Gutshof Illust
Mõisa kohta on andmeid 17. saj lõpust. Alates 1871 kuulus koos naabruses asuva Paatsaluga Vatla Maydellide suguvõsale ja oli kasutusel suvemõisana. Juugendstiilis peahoone ehitati Riia arhitekti Otto Wildau kavandi järgi tules hävinud vana puithäärberi vundamendile 1912. Kõrge ja elavalt liigendatud katusemahu ning asümmeetrilise fassaadilahendusega kahekorruseline vahvärkehitis, katusemaastikku ilmestavad erikujulised vahvärkviilud, sihvakad korstnad ja katuseaknad (sks Fledermausgauben). Kavandatud kiltkivikatus asendati ehituse käigus sindelkattega, uus rombmustriga etterniitkate paigaldati 2016. Fassaadid on viimistletud pritskrohviga, neid mitmekesistavad erineva kuju ja ruudujaotusega juugendaknad. Plaanilahenduses on ruumid koondatud läbi kahe korruse ulatuva sisehalli ümber. Halli taga on säilinud vana mantelkorstna kehand. Vestibüülis on alles juugendtrepp piirdega, esimese korrusel algseid tahveluksi ja glasuurkahlitest juugendahje. Hoone taga madala maakivimüüriga ümbritsetud endine iluaed ja vabakujuline maastikupark.