Für Kurland typ. Sakralbau mit ungewöhnl. reichem barockem Interieur. Erb. Mitte des 17. Jh.; Umbau 1710, fertiggestellt im Auftrag der Gutsbesitzer Carl v. der Osten (gen.
Eine der ältesten Burgen des Livländ. Ordens in Lettland in relativ gut erhaltener urspr. Gestalt. Im N-Teil der Stadt gelegen, unweit der Mündung der Venta / Windau.
Größte Burg des Deutschen Ordens in Livland und Residenz des Landmeisters. Baubeginn 1. Hälfte 13. Jh., zunächst W- und N-Flügel sowie Kapelle um einen unregelmäßigen Innenhof. In der 1.
Asub Tallinna-Tartu maanteel Anna külas. Paekivist hilisbarokne sakraalhoone. Ehitatud 1776-80. 1852 remont ja neogooti stiilis elementide lisamine. 1957-59 remonditi kirik põhjalikult.
Audru Püha Risti kirik asub endise Audru valla keskuses Audru-Tõstamaa-Nurmsi maanteel. 1636 asus samal kohal puukirik, mille asemele 1680 ehitati praegune kivikirik.
Kirik ehitati aastatel 1908-1910. Ristkülikulise põhiplaaniga põhikehandile liitub läänes kellatorn. Graniitsokliga hoone seinad on tellistest, ainsaks detailiks räästakarniisid.