Audru, Püha Risti kirik

Audern, Ev. Kirche Hl. Kreuz
Audern, Ev. Kirche Hl. Kreuz / Audru, Püha Risti kirik , Herder-Institut Marburg, Bildarchiv, 274767, Foto: Peeter Säre 2022, CC BY-SA 4.0
Audern, Ev. Kirche Hl. Kreuz / Audru, Püha Risti kirik, Herder-Institut Marburg, Bildarchiv, 274766, Foto: Peeter Säre 2022, CC BY-SA 4.0
Audern, Ev. Kirche Hl. Kreuz / Audru, Püha Risti kirik, Herder-Institut Marburg, Bildarchiv, 274768, Foto: Peeter Säre 2022, CC BY-SA 4.0
Audern, Ev. Kirche Hl. Kreuz / Audru, Püha Risti kirik, Herder-Institut Marburg, Bildarchiv, 274769, Foto: Peeter Säre 2022, CC BY-SA 4.0
Audru Püha Risti kirik asub endise Audru valla keskuses Audru-Tõstamaa-Nurmsi maanteel. 1636 asus samal kohal puukirik, mille asemele 1680 ehitati praegune kivikirik. Kiriku ehitamisega on seotud kolm meistrit Jürgen Grablins, Jacob Greisson ja Matthias Woywoden. Algne läänetorn oli puust, 1715 ehitati telkkiivriga kivist torn. Remondid toimusid 1834 ja 1872. Traditsiooniline pikihoone ja kitsama kooriga kirik lähtub oma vormis gootiliku sakraalarhitektuuri põhimõtetest, kuid detailikäsitluses on seotud 17. saj barokkarhitektuuri ideaalidega. Maakividest ehitatud kirik on kaetud tumeda krohviga, kontrastselt tõusevad fassaadil esile heleda krohviga viimistletud portaali- ja aknapalestikud, hoone ja torni nurkades liseenid, läänefassaadil horisontaalne krohvivöö. Pikihoonel nõgus, tõstetud räästaga valtskivikatus. Massiivsed seinad, milles on laiad ümarkaarsed avad. Plaanilahenduselt ühelöövilise pikihoone E-osas kitsam ruudukujuline koor, N-küljel nelinurkne käärkamber. Interjööris tugeva karniisiga võlvilaadne puitlagi. Altarisein, kantsel ja pingistik 19. saj, altarimaal 1872 Berliini kunstnikult Gustav Biermannilt, u 1892 valmisid S-seina 2 vitraažakent Pilar von Pilchau ja Ungern-Sternbergi vappidega Dresdeni meistri Bruno Urbani töökojas.

Ihre Nachricht zum Objekt

Sie haben Informationen oder Fragen zu diesem Objekt?