Vana-Vigala, Vana-Vigala mõis
Alt-Fickel, Gutshof Alt-Fickel
Asub Vigala jõe ääres, ümbritsetud vabakujundusliku pargiga. pärusvaldus, järjepidevalt perekonna v alduses 13.-20. sajand. Algne härrastemaja ehitati 1772, kuid ebastabiilse pinnase tõttu tekkinud hoone vaju mine kahjustas müüre ning need ehitati uuesti üles,
hilisbarokne härrastemaja valmis 1775 
ajal. Tõenäoliselt ehitas sama arhitekt ka Kabala mõisa. Kõrge soklikorrusega hoone ehitatud paekivist. Fassaadid krohvitud. Esimene korrus kujundatud krohvrustikaga. Teisel korruse seinapindu liigendavad pilastrid. Kolme ava laiune keskrisaliit fassaadipinnast tugevalt eenduv. Katusest eenduva mezzanino korruse kohal kolmnurkfrontoon, mille viiluväljal Uexküllide vapiloom. Okulusega kolmnurkfrontoonid ka hoone nurkades. Risaliidilaadset fassaadikompositsiooni rõhutavad komposiitkapiteelidega pilastrid. Akende ümber lihtne krohvraamistus. Esimese korruse akendel deoratiivne lukukivi motiiv. Keskrisaliidi peakorruse avad kujundatud segmentkaarega. Hoone ees nelinurksete tugipostidega portikus, mille kohal sepispiirdega rõdu. Tagafassaadil kaks ruudukujulise põhiplaaniga tiibhoonet. Tagafassaadi keskel puidust rõdu. Ümberehitused 19. sajandil. 1864 ehitatakse rõdu, 1867 pargi põhjaküljele kõrge piirdemüür ja mõisa ette viiva sõidutee algusesse kaks graniidist obeliski. 1905. a revolutsiooni käigus mõis põletati. Hävisid arhiiv, raamatukogu ja kunstikogu. Mõis taastati. 20. sajandil kasutatud hoonet koolina. 2010 restaureeriti fassaade ja rekonstrueeriti murdkelpkatus. 2014 restaureeriti portikus ja rõdu. Soklikorrus võlvitud. Avaras vestibüülis toetavad võlve kaks piilarit. Põrand kaetud ruudulise paeparketiga. Seintel kaks antiikset bareljeefi, mille tõi mõisa omanik 1820. a Pompeist. Vestibüüli lõunaseinas trepikoda, milla kaudu pääs esinduskorrusele. Saal paigutatud keskrisaliidi laiuselt esifassaadi taha. Esinduskorruse plaanilahendus anfilaadne. Mõisa ümbritsev vabakujunduslik park rajati 1795-1832, laiendati 1835-70 ja täiendati eksootiliste puuliikidega. Pargi kaguosas omanike perekonna kalmistu. 19.s keskel ehitati paest, graniidist ja tellistest historitsistlik kabel tudorstiilis portaaliga. Kalmistul paest piirdemüür ja metallpostideag malmvärav. Kõrvalhooneid suhteliselt vähe. Valitsejamaja 1841. Ühekorruseline krohvitud fassadiga paekivist elamu. Avadel laiad krohvraamistused. Viilkatuse viilualusel seinapinnal horisontaalne puitlaudis. Põlenud 1905. Praegu eravalduses ja toimuvad restaureerimistööd. Ait 1864. Ühekorruseline paekivihoone krohvitud fasaadidega. Hoone läänefassaadi pikkuses ulualune, mille kohal olevat räästast toetavad konsoolid. Viilkatusel vintskapid. Härrastemaja poolne viiluväli vahvärkkonstruktsioonis. Historitsistlik kontorihoone tundamtuseni ümber ehitatud 1970. aastatel. Mõisa lautade asemele ehitati 1975 Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli kompleks. Vana-Vigala mõis on üks vähestest maavaldustest, mis püsis ühe perekonna käes sajandeid.
External Image
Berend von Uexküll
Berend von Uexküll
(1762 - 1827)
Berend Johann von Uexküll
Berend von Uexküll VII.
Bernhard von Uexküll-Gyllenband
Bernhard von Uexküll-Güldenband
Berend von Uexküll-Gyllenband
Boris Vasilévi&chacek von Uexküll-Gyllenband
Bernhard von Uexküll-Gyllenband
Bernhard von Uexküll-Güldenband
Berend von Uexküll-Gyllenband
Boris Vasilévič von Uexküll-Gyllenband
- Freiherr
- Gutsherr
- Agrarreformer
- Zivilgouverneur
Geschlecht:
- Mann
Geboren:
- 1. Oktober 1762
Gestorben:
- 11. Mai 1827
Geburtsort:
- Reval
estländischer Zivilgouverneur; Ritterschaftshauptmann; Majoratsbesitzer von Alt- und Stein-Fickel
Familiäre Beziehungen
Gotthard Wilhelm von Uexküll (Vater)
Berend-Johann Uexküll (Sohn)
Jakob von Uexküll (Sohn)
Alexander von Uxkull (Sohn)
Elisabeth Karoline von Sievers (Tochter)
