Sindi, Sindi kalevivabriku asula
Zintenhof, Tuchfabrik und Siedlung Zintenhof
Linn paikneb Pärnu jõe idakaldal 14 km kaugusel jõe suudmest. Asutati 1833, mil Riia kaupmees Johann C. Wöhrmann (1784-1843) rajas siia Liivi- ja Eestimaa 19. sajandi I poole kõige suurema kalevimanufaktuuri ja monofunktsionaalse tööstusasula. J. C. Wöhrmanni eelmine kalevimanufaktuur paiknes Sieradzi (sks k Schieratz) linnas, kus see Poola ülestõusu (1830-31) ajal maha põletati. Sindi vabriku hoonestuse, meistrite ja tööliste elamute ning teiste ehitiste rajamisel järgiti ajastule iseloomulikult nii sümmeetria kui hierarhia printsiipi: domineerival asukohal jõe ääres paikneb vabrikukompleks, sellest itta paigutati tööliste barakid ja lõunasse meistrite elamud. 1841. aastaks oli valminud 57 elamut. 1921 sai Sindi aleviõigused, 1938 linnaõigused. 1928 valmis Sindit läbiv Tallinna ja Pärnut ühendav kitsarööpmeline raudtee, mis töötas kuni 1969, mil raudtee viidi üle jõe teisele kaldale.
Kalevivabrik Pärnu mnt 12. 1834 valminud U-kujuline tellistest tootmiskompleks oli sümmeetriline, peahoone viie-, tiibhooned kolmekorruselised. Koos tehasega valmis ka vabriku kanal ja esimene pais, mis käivitas vabriku seadmeid. Kalevivabriku peahoone on tänaseks põlenud, tiibhooned halvas seisukorras ja kasutuseta.
Kool-kirik Kooli 9. 1901 valmis tehase peateljel kolmekorruseline historitsistlik tellistest koolimaja. Sümmeetrilise plaanilahendusega hoone esimesel korrusel paiknes algselt luteri kirik ja lasteaed, teisel korrusel klassiruumid ja kolmandal korrusel õpetajate korterid. Hoone esinduslik peasissepääs lammutati 1960. aastatel, hoone hoovipoolsel küljele on nõukogude perioodil lisatud juurdeehitusi. Hoones tegutseb Sindi gümnaasium.
Meistrite elamud Wöhrmanni 8, 10, 12, 14. 1830. -40. aastatel ehitatud ühekordsed puidust meistrite elamud on lihtsakoelised ja traditsioonilise ilmega: kõrge kelpkatuse ja vertikaalse laudisega, kuueosalise raamijaotusega akendega, sissepääsudega hoone keskteljel. Tegemist on Eesti mandriosa vanima säilinud tööliselamute kompleksiga. Hoonete arhitektina on nimetatud saksa päritolu Ebenwein (Erbenwin), sama tüübi järgi ehitatud hoonetest on ümberehitatuna säilinud veel kuus maja: Wöhrmanni 2, 4, 6, 18; Pärnu mnt 12; Kooli 8. Algsed kivikatused asendati 19. saj lõpus sindel- ja nõukogude perioodil eterniitkatuste vastu. Meistrite elamud on valdavalt halvas seisukorras ja osaliselt kasutuseta. Koos meistrite elamutega rajati ka tänini säilinud mitmerealine pärnadest nn Wöhrmanni puiestee, mille teises küljes paiknenud analoogsed meistrite elamud on hävinud.
Juugendlikud tööliselamud Kooli 4, 6. Arts and Crafts mõjutustega juugendlikud puitkonstruktsioonis tööliselamud rajas vabrikuvalitsus ajavahemikus 1905-1917 asula idapoolsesse osasse, kus paiknesid toona tänaseks hävinud pikad tööliste barakid. Uutes tööliselamutes oli töölisperekonna kohta ca 30m2 suurune korter, kus oli pliit ja ahi; ühiskasutuses kaev; tualetid ning pesusaun paiknesid koos puukuuridega hoovis. Tööliselamud on praegu halvas seisukorras.
Kalevivabrik Pärnu mnt 12. 1834 valminud U-kujuline tellistest tootmiskompleks oli sümmeetriline, peahoone viie-, tiibhooned kolmekorruselised. Koos tehasega valmis ka vabriku kanal ja esimene pais, mis käivitas vabriku seadmeid. Kalevivabriku peahoone on tänaseks põlenud, tiibhooned halvas seisukorras ja kasutuseta.
Kool-kirik Kooli 9. 1901 valmis tehase peateljel kolmekorruseline historitsistlik tellistest koolimaja. Sümmeetrilise plaanilahendusega hoone esimesel korrusel paiknes algselt luteri kirik ja lasteaed, teisel korrusel klassiruumid ja kolmandal korrusel õpetajate korterid. Hoone esinduslik peasissepääs lammutati 1960. aastatel, hoone hoovipoolsel küljele on nõukogude perioodil lisatud juurdeehitusi. Hoones tegutseb Sindi gümnaasium.
Meistrite elamud Wöhrmanni 8, 10, 12, 14. 1830. -40. aastatel ehitatud ühekordsed puidust meistrite elamud on lihtsakoelised ja traditsioonilise ilmega: kõrge kelpkatuse ja vertikaalse laudisega, kuueosalise raamijaotusega akendega, sissepääsudega hoone keskteljel. Tegemist on Eesti mandriosa vanima säilinud tööliselamute kompleksiga. Hoonete arhitektina on nimetatud saksa päritolu Ebenwein (Erbenwin), sama tüübi järgi ehitatud hoonetest on ümberehitatuna säilinud veel kuus maja: Wöhrmanni 2, 4, 6, 18; Pärnu mnt 12; Kooli 8. Algsed kivikatused asendati 19. saj lõpus sindel- ja nõukogude perioodil eterniitkatuste vastu. Meistrite elamud on valdavalt halvas seisukorras ja osaliselt kasutuseta. Koos meistrite elamutega rajati ka tänini säilinud mitmerealine pärnadest nn Wöhrmanni puiestee, mille teises küljes paiknenud analoogsed meistrite elamud on hävinud.
Juugendlikud tööliselamud Kooli 4, 6. Arts and Crafts mõjutustega juugendlikud puitkonstruktsioonis tööliselamud rajas vabrikuvalitsus ajavahemikus 1905-1917 asula idapoolsesse osasse, kus paiknesid toona tänaseks hävinud pikad tööliste barakid. Uutes tööliselamutes oli töölisperekonna kohta ca 30m2 suurune korter, kus oli pliit ja ahi; ühiskasutuses kaev; tualetid ning pesusaun paiknesid koos puukuuridega hoovis. Tööliselamud on praegu halvas seisukorras.
