Sankt Marien-Magdalenen, Gutshof Arroküll
Stiilne klassitsistlik mõisaansambel Koeru alevikus. Esimene kivist härrastemaja ehitati u 1782-89 kui mõis oli von Knorringite valduses. Hävis tulekahjus 19. s algul ja jäi osaliselt kasutuseta. Laiaulatuslikult ümber ehitatud 1820. aastatel Karl Wilhelm von Tolli ajal, kui hoone sai hilisklassitsistliku välimuse. Hiljemalt 1833. aastaks on mõisaansambel välja kujunenud selle tänaseni säilinud mahtudes. Kõrvalhooneid, kaevupaviljon, viinaköök lisati ansamblisse 19. s keskpaigas ja lõpul. Alates 1920. aastast asub hoones kool. Restaureeritud 2015.
Kahekorruseline paekivihoone kõrgel soklil. Esindusfassaadi teljeline rütm 1-4-3-4-1, pargifasaadi oma 1-4-5-4-1. Krohvitud fassaadid esimesel korrusel kujundatud joonrustikaga. Korruste vaheline karniis profileeritud. Peafassaadi ees madalal poodiumil nelja toskaana sambaga portikus selle kohal oleva kolmnurkfrontooniga. Frontooni friisil stukist trofeedekimbud. Viilu piiravad profileeritud karniisid. Teise korruse akende ümber krohvraamistus, akende all kolmest (loorberi)pärjast ja neid läbivast noolest moodustatud dekoratiivsed stukkmotiivid, otsarisaliitide akende kohal ka vanikud. Pargifassaadil tugevalt eenduva keskrisaliidi ees neljale sambale toetuv rõdu. Teise korruse aknad ümarkaarsed, nende kohal nelinurksed ehistahvlid trofeedega. Konsoolkarniisi kohal atikafrontoon. Lamedate otsarisaliitide teise korruse akende kohal ümarkaarsed ehistiivtahvlid. Hoonet ümbritseb lai profileeritud rästakarniis, mille kohal kelpkatus.
Sümmeetrilises plaanilahenduses ruumide järgnevus mõlema fassaadi taga anfilaadne. Vasakus tiivas keskkoridor. Varasemast sisekujundusest säilinud üksikuid detaile. Restaureerimise käigus avastati hilisemate krohvikihtide alt trafaretsed maalingud 20. s algusest. Trepirinnatise võre 19. s keskpaigast.
Kõrvalhoonetest on tähelepanuväärsem härrastemaja esise pargi sügavuses paiknev kaevupaviljon. Ruudukujulise põhiplaaniga paekivist ehitatud arhitektuurse väikevormi krohvitud fassaadid on kujundatud nelinurksetes niššides paiknevate ümarkaarsete avadage. Ehitisel viilkatus. Härrastemaja kõrval asub ühekorruseline viilkatusega ait, mille fassaad kujundatud kõrgete paarispilastrite ja kolmnurkfrontooniga. Mõlemal pool ust paiknesid algselt petikud, mis on ümber ehitatud akendeks. Härrastemaja teisel küljel paiknesid tallid, tõllakuur ja valitsejamaja. Tõllakuurist säilinud varemed, valitsejamaja ulatuslikult ümber ehitatud. Park rajatud 18. s, 19. s muudeti vabakujunduslikuks. Vaheldusrikka maastiku loovad muruväljakud, põlispuude grupid ja alleed. Pargi piirdemüürist säilinud tugipostid ja ampiir-stiilis dekooriga sepisvärav. Mõisasüdamest mõnisada meetrit lõunas asuvas parkmetsas paikneb von Tollide perekonnakabel. Puhtalt laotud paest neogooti stiilis hoone ehitati 19. s teisel poolel. Hoone mahtu liigendavad tugipiilarid, fassaade ilmestavad tervakaarsed avad. Profileeritud räästakarniisi kohal viilkatus.
Kahekorruseline paekivihoone kõrgel soklil. Esindusfassaadi teljeline rütm 1-4-3-4-1, pargifasaadi oma 1-4-5-4-1. Krohvitud fassaadid esimesel korrusel kujundatud joonrustikaga. Korruste vaheline karniis profileeritud. Peafassaadi ees madalal poodiumil nelja toskaana sambaga portikus selle kohal oleva kolmnurkfrontooniga. Frontooni friisil stukist trofeedekimbud. Viilu piiravad profileeritud karniisid. Teise korruse akende ümber krohvraamistus, akende all kolmest (loorberi)pärjast ja neid läbivast noolest moodustatud dekoratiivsed stukkmotiivid, otsarisaliitide akende kohal ka vanikud. Pargifassaadil tugevalt eenduva keskrisaliidi ees neljale sambale toetuv rõdu. Teise korruse aknad ümarkaarsed, nende kohal nelinurksed ehistahvlid trofeedega. Konsoolkarniisi kohal atikafrontoon. Lamedate otsarisaliitide teise korruse akende kohal ümarkaarsed ehistiivtahvlid. Hoonet ümbritseb lai profileeritud rästakarniis, mille kohal kelpkatus.
Sümmeetrilises plaanilahenduses ruumide järgnevus mõlema fassaadi taga anfilaadne. Vasakus tiivas keskkoridor. Varasemast sisekujundusest säilinud üksikuid detaile. Restaureerimise käigus avastati hilisemate krohvikihtide alt trafaretsed maalingud 20. s algusest. Trepirinnatise võre 19. s keskpaigast.
Kõrvalhoonetest on tähelepanuväärsem härrastemaja esise pargi sügavuses paiknev kaevupaviljon. Ruudukujulise põhiplaaniga paekivist ehitatud arhitektuurse väikevormi krohvitud fassaadid on kujundatud nelinurksetes niššides paiknevate ümarkaarsete avadage. Ehitisel viilkatus. Härrastemaja kõrval asub ühekorruseline viilkatusega ait, mille fassaad kujundatud kõrgete paarispilastrite ja kolmnurkfrontooniga. Mõlemal pool ust paiknesid algselt petikud, mis on ümber ehitatud akendeks. Härrastemaja teisel küljel paiknesid tallid, tõllakuur ja valitsejamaja. Tõllakuurist säilinud varemed, valitsejamaja ulatuslikult ümber ehitatud. Park rajatud 18. s, 19. s muudeti vabakujunduslikuks. Vaheldusrikka maastiku loovad muruväljakud, põlispuude grupid ja alleed. Pargi piirdemüürist säilinud tugipostid ja ampiir-stiilis dekooriga sepisvärav. Mõisasüdamest mõnisada meetrit lõunas asuvas parkmetsas paikneb von Tollide perekonnakabel. Puhtalt laotud paest neogooti stiilis hoone ehitati 19. s teisel poolel. Hoone mahtu liigendavad tugipiilarid, fassaade ilmestavad tervakaarsed avad. Profileeritud räästakarniisi kohal viilkatus.
