Purdi mõis
Noistfer, Gutshof Noistfer
Hästi säilinud regulaarse planeeringuga barokne endise rüütlimõisa ansambel Järvamaal ajaloolises Anna kihelkonnas. Orduaja lõpul kuulus mõis Hans Burtile, hiljem oli Baranoffide ja Ungern-Sternbergide valduses. Pärast riigistamist 1920 kuni 2000 kohaliku kooli kasutuses, seejärel taas eravalduses. Restaureeritud 2016–19. Peahoone, barokne murdkelpkatusega krohvitud paekiviehitis, on ehitatud von Baranoffide ajal, 1760. –70. a-tel. Selle kehand sisaldab tõenäoliselt ka varasema, 17. saj rajatud peahoone osi. Hoonel on kõrge sokliga poolkeldrikorrus, peakorrus ja mansardkorrus, akendel lamekaarsillusega kaaravad, hoone keskteljel peaportaali ümarkaarava, selle kohal barokne kolmnurkfrontoon. Samasugune frontoon on ka pargiküljel, selle ees 19. saj lõpust pärinev veranda kahemarsilise neobarokse paekivitrepiga. N- ja S-küljel liituvad peahoonega kaks poolkelpkatusega tiibehitist, mis on peahoonega vaheehitiste abil ühendatud. Ruumistruktuur on regulaarne, keskteljel paikneva saalimahuga. Peahoone interjööris on säilinud historitsistlikud lae- ja seinamaalingud ning tiibhoone saalis rokokoostiilis stukk-ornamendiga peegelvõlvlagi (2016–17 välja puhastatud ja konserveeritud). Säilinud on ka barokseid ja hilisemaid tahveluksi, historitsistlikke glasuurkahhelahje, võlvkeldrid. Mõisasüdame hoonetest on säilinud peahoonega samaaegne murdkelpkatusega ait esiväljaku N-küljel, valitsejamaja ja teenijatemaja paekivimüürid on säilinud varemena. Mõisasüdamest S pool on grupp 19. saj rajatud majandushooneid – töölistemaja, sepikoda, viinaait ja viinavabriku vare. Peahoone taga väike hästi säilinud kompaktne regulaarpark, mis terrassidena laskub Pärnu jõeni. Pargi S-osas kaks vana pärnaalleed ja tiikidesüsteemi säilmed. Säilinud on ka pargi piirdemüürid ja väravapostid. Peahoone juurest W-e ja S-e suunduvad kaks vana pärnaaleed. Anna kiriku poole suunduva u 2 km pikkuse pärnaallee ääres Ungern-Sternbergide perekonnakalmistu barokse kabelihoonega. Teisel pool teed paekivist hollandi tüüpi tuuleveski vare (19. saj algus).
