Penijõe, Penijõe mõis
Pennijöggi, Gutshof Pennijöggi
Mõisaansambel paikneb u 3 km kaugusel Lihulast. Keskajast on teada mõisa maadel paiknenud vesiveski. Mõis rajati 17. saj I poolel. Selle perioodi hoonestus ei ole säilinud. 18. saj ehitati ühekordne vanabalti tüüpi kivihoone, mis moodustab tänaseni säilinud härrastemaja esimese korruse. 1830. aastatel toimus härrastemaja suurem ümberehitus. Lisati teine korrus ja hoone keskteljele portikus. Interjööris toimusid ümberehitustööd 1930. ja 1950. aastatel. Restaureeriti 2000, hoone võttis kasutusele Matsalu rahvuspargi külastuskeskus.
Kahekorruselise mõisa härrastemaja esimene korrus on ehitatud paest, seinad krohvitud.Teine korrus puust, voodertatud rõhtlaudisega. Härrastemaja katab kõrge kelpkatus, mis on kaetud plekiga. 20. saj alguse dokumentides on katusekatte materjalina mainitud sindleid. Hoone kesktelge rõhutab nelja toskaana sambaga portikus kolmnurfrontooniga, portikuse teise korruse tasandil paikneb rõdu. Avad fassaadil sümmeetriliselt. Plaanilahendus ja sisekujundus ei ole säilinud, olulised muutused toimusid mõisa kohandamisega koolimajaks ja hiljem korterelamuks.
Mõisaansambel on vabakujunduslik, majanduslikud abihooned, millest on säilinud tallid, paiknevad härrastemajast paremal. Mõisa juurdepääsuteed markeerivad kaks obeliski, mis on taastatud härrastemaja restaureerimise järel mõnevõrra muudetud kujul. 19. saj rajati mõisa ümber vabakujunduslik park.
Penijõe mõis on iseloomulik näide 18. ja 19. saj härrastemaja arhitektuurist, milles avaldub muutuv arusaam ehituskunstist ja majandusliku jõukuse kasv.
Kahekorruselise mõisa härrastemaja esimene korrus on ehitatud paest, seinad krohvitud.Teine korrus puust, voodertatud rõhtlaudisega. Härrastemaja katab kõrge kelpkatus, mis on kaetud plekiga. 20. saj alguse dokumentides on katusekatte materjalina mainitud sindleid. Hoone kesktelge rõhutab nelja toskaana sambaga portikus kolmnurfrontooniga, portikuse teise korruse tasandil paikneb rõdu. Avad fassaadil sümmeetriliselt. Plaanilahendus ja sisekujundus ei ole säilinud, olulised muutused toimusid mõisa kohandamisega koolimajaks ja hiljem korterelamuks.
Mõisaansambel on vabakujunduslik, majanduslikud abihooned, millest on säilinud tallid, paiknevad härrastemajast paremal. Mõisa juurdepääsuteed markeerivad kaks obeliski, mis on taastatud härrastemaja restaureerimise järel mõnevõrra muudetud kujul. 19. saj rajati mõisa ümber vabakujunduslik park.
Penijõe mõis on iseloomulik näide 18. ja 19. saj härrastemaja arhitektuurist, milles avaldub muutuv arusaam ehituskunstist ja majandusliku jõukuse kasv.
