Pärnu, Raekoda
Pernau, Rathaus
Hoonete ansambel hõlmab Pärnu vanalinnas terve keskaegse kvartali. Varasema hoonestuse kohta andmed puuduvad. Ansambli vanim hoone ehitati 1797 jõuka kaupmehe P. R. Harderi elamuna. 1911 ehitati kvartali Nikolai t poolsele küljele raekoja laiendus.
1797 ehitatud varaklassitsitsistliku fassaadilahendusega elamu oli valmides üks Pärnu esinduslikumaid. Kandvad seinad on ehitatud maakividest, avaraamistused, sillused ja keldri võlvlaed tellistest. Kahekorruselist kõrge sokliga peafassaadi liigendab keskrisaliit, millel on neli kannelüüridega joonia pilastrit ja kolmnurkfrontoon. Räästakarniisid on hammaslõikega, hoone nurkades krohvrustika. Pärast omaniku surma ostis 1819 hoone keiserlik valitsus ja hoonesse paigutati Pärnu komandandi ameti- ja eluruumid. 1830 sai hoone madalama plekk-katuse. 1834 andis komandandi kantselei hoone üle linnale. 1839 kolis majja raekoda, varasem keskajast pärinev raekoda lammutati.
Ruumide plaanilahendus on sümmeetriline. Algsetest detailidest on säilinud peatrepp ja vanikumotiividega tiibuksed, saalide peegellaed valmisid 1830. 20. saj asendati algne anfilaad koridoridega, mis sobis paremini ametiruumidele.
1911 valmis arhitekt Wilhelm Bockslaffi projekti järgi neogootika ja neobaroki sugemeid ühendav juugendlik tiib. Fassaad on kaetud tumeda faktuurkrohviga, heledate pindadena tõusevad esile Nikolai t poolne portaal selle kohal oleva ovaalaknaga ja barokliku viilu detailid. Hoone nurk on esimese korruse tasandil lahendatud sambaga, selle kohal asub avar rõdu. Trepihall ja saal on viimistletud tumedaks peitsitud puiduga.
18. saj lõpus ehitatud klassitsistlik hoone on Pärnu vanalinna arhitektuuri valitseva baroki kontekstis erandlik, kuid meisterlik näide klasitsistlikust elamuarhitektuurist. 20. saj lisatud raekoda sulandub hästi Pärnu arhitektuuri üldpilti.
1797 ehitatud varaklassitsitsistliku fassaadilahendusega elamu oli valmides üks Pärnu esinduslikumaid. Kandvad seinad on ehitatud maakividest, avaraamistused, sillused ja keldri võlvlaed tellistest. Kahekorruselist kõrge sokliga peafassaadi liigendab keskrisaliit, millel on neli kannelüüridega joonia pilastrit ja kolmnurkfrontoon. Räästakarniisid on hammaslõikega, hoone nurkades krohvrustika. Pärast omaniku surma ostis 1819 hoone keiserlik valitsus ja hoonesse paigutati Pärnu komandandi ameti- ja eluruumid. 1830 sai hoone madalama plekk-katuse. 1834 andis komandandi kantselei hoone üle linnale. 1839 kolis majja raekoda, varasem keskajast pärinev raekoda lammutati.
Ruumide plaanilahendus on sümmeetriline. Algsetest detailidest on säilinud peatrepp ja vanikumotiividega tiibuksed, saalide peegellaed valmisid 1830. 20. saj asendati algne anfilaad koridoridega, mis sobis paremini ametiruumidele.
1911 valmis arhitekt Wilhelm Bockslaffi projekti järgi neogootika ja neobaroki sugemeid ühendav juugendlik tiib. Fassaad on kaetud tumeda faktuurkrohviga, heledate pindadena tõusevad esile Nikolai t poolne portaal selle kohal oleva ovaalaknaga ja barokliku viilu detailid. Hoone nurk on esimese korruse tasandil lahendatud sambaga, selle kohal asub avar rõdu. Trepihall ja saal on viimistletud tumedaks peitsitud puiduga.
18. saj lõpus ehitatud klassitsistlik hoone on Pärnu vanalinna arhitektuuri valitseva baroki kontekstis erandlik, kuid meisterlik näide klasitsistlikust elamuarhitektuurist. 20. saj lisatud raekoda sulandub hästi Pärnu arhitektuuri üldpilti.
