Pärnu, Pangahoone
Pernau, Bankhaus
Projekt Alar Kotli ja Anton Soans, 1939, ehitatud 1939–1943. 3-korruseline sümmeetriline hoone, kelpkatuse ja taanduvate tiibadega.
Kolme riigikorra ajal ehitatud hoone on Eesti Panga hoonete seas viimane. 1939 algul toimunud arhitektuurikonkursi tulemusel tõsteti esile kaks tööd: Alar Kotli ja tandemina võistelnud Edgar Johan Kuusiku ja Anton Soansi omad. Lõpliku projekti koostasid Kotli ja Soans ja juba samal suvel alustati ehitusega. Vundamendi alusplaat valmis novembris ja oli 70-90cm paks, toetudes vaiadele – hoone asukoht endises vallikraavis seadis kõrgendatud nõudmised. Hoone ise on ehitatud traditsiooniliselt – kandvate tellistest välisseintega. Põhiline ehitus toimus 1940, kuid lõpetamine jäi juba Saksa aega, sellele viitab ka natsisümboolikaga seinamaal, millest on säilinud tagasihoidlik mustvalge foto. Hoone arhitektuuris peegeldub hästi ajastu dekoorilembus -- nii pilastrite kapiteelid kui nende vaheliste akende pealsed olid rikkalikult kaunistatud. Sealsed ornamendimotiivid on Eesti esindustraditsionalismi kõige stiilipuhtam väljendus ühendades klassikalisi ja rahvuslikke motiive parajalt stiliseeritud moel.
Sõjaaegsete olude tõttu, kus nappis nii materjale kui töökäsi, jäid ära looduslikust kivist kate esimeselt korruselt, pilastritelt ja aknaraamistustelt ning kogu fassaad kaeti erinevas toonis terrasiitkrohviga. Ehituse käigus loobuti ka äriruumidest, mis algselt esimesele korrusele kavandatud olid, sellega muutus pangamaja väljaku ääres linnaruumist distantseeritumaks ja kõrgimaks kui algselt kavandatud. Hoone keskel asub läbi kahe korruse ulatuv pangasaal
Hoolimata projekti mõningasest redutseerimisest loetakse Pärnu pangahoonet Eesti esindustraditsionalistlikku arhitektuuri kvintessentsiks.
Kolme riigikorra ajal ehitatud hoone on Eesti Panga hoonete seas viimane. 1939 algul toimunud arhitektuurikonkursi tulemusel tõsteti esile kaks tööd: Alar Kotli ja tandemina võistelnud Edgar Johan Kuusiku ja Anton Soansi omad. Lõpliku projekti koostasid Kotli ja Soans ja juba samal suvel alustati ehitusega. Vundamendi alusplaat valmis novembris ja oli 70-90cm paks, toetudes vaiadele – hoone asukoht endises vallikraavis seadis kõrgendatud nõudmised. Hoone ise on ehitatud traditsiooniliselt – kandvate tellistest välisseintega. Põhiline ehitus toimus 1940, kuid lõpetamine jäi juba Saksa aega, sellele viitab ka natsisümboolikaga seinamaal, millest on säilinud tagasihoidlik mustvalge foto. Hoone arhitektuuris peegeldub hästi ajastu dekoorilembus -- nii pilastrite kapiteelid kui nende vaheliste akende pealsed olid rikkalikult kaunistatud. Sealsed ornamendimotiivid on Eesti esindustraditsionalismi kõige stiilipuhtam väljendus ühendades klassikalisi ja rahvuslikke motiive parajalt stiliseeritud moel.
Sõjaaegsete olude tõttu, kus nappis nii materjale kui töökäsi, jäid ära looduslikust kivist kate esimeselt korruselt, pilastritelt ja aknaraamistustelt ning kogu fassaad kaeti erinevas toonis terrasiitkrohviga. Ehituse käigus loobuti ka äriruumidest, mis algselt esimesele korrusele kavandatud olid, sellega muutus pangamaja väljaku ääres linnaruumist distantseeritumaks ja kõrgimaks kui algselt kavandatud. Hoone keskel asub läbi kahe korruse ulatuv pangasaal
Hoolimata projekti mõningasest redutseerimisest loetakse Pärnu pangahoonet Eesti esindustraditsionalistlikku arhitektuuri kvintessentsiks.
