Kirna, Kirna mõis
Kirna, Gutshof Kirna
Pärnu jõe ääres madalal künkal paiknev mõisaansambel. Hilisbarokne härrastemaja valminud 1770. aastatel. Ümber ehitatud 19. s alguses C. M von Osten-Sackeni ajal, lisatud klassitsistlikud detailid. Paekivist kahekorruseline hoone kõrge kelpkatusega. Fassaadi keskteljel kuue sambaga portikus. Kapiteelidel pärlpael ja munavööt. Sammaste kohal kolmnurkfrontoon. Fassaadi otstes üheteljelised vähe eenduvad risaliidid kolmnurkfrontoonidega. Räästa- ja frontoonikarniisid profileeritud. Esimese korruse seinapind kujundatud horisontaalse krohvrustikaga. Pargifassaad liigendamata. Esimese korruse keskteljel kolm teravkaarset ava.
Plaanilahendus anfilaadne, osaliselt keskkoridoriga. Esimene korrus võlvitud. Keskteljel läbib hoonet kitsam vestibüül ja avaram kahe jässaka piilariga fuajee, võlvidel tihedate ridadena stukkrosetid. Neogooti stiilis tiibukse taga esindustrepp. Peakorrusel sammastega kujundatud fuajee. Keskteljel saal, eraldatud selle taga paiknevast ruumist stiliseeritud korintose kapiteelidega paarissammastega. Saali lage piirab hammaslõikeline karniis munavöödi ja palmettornamendiga, lae keskel stukkrosett. 20. sajandil kasutatud koolimajana, raamatukoguna, korterelamuna ja kontorina. Eravalduses 1997. Restaureerimisel 2017. aastast.
Kõrvalhooned ei ole säilinud. Algne pargikavatis regulaarne. Maanteelt algas peahoone keskteljele suunatud allee, härrastemaja tagune pargiosa kujundatud lehvikuna hargnevate teedena. 19. sajandil muudeti park vabakujunduslikuks.
Plaanilahendus anfilaadne, osaliselt keskkoridoriga. Esimene korrus võlvitud. Keskteljel läbib hoonet kitsam vestibüül ja avaram kahe jässaka piilariga fuajee, võlvidel tihedate ridadena stukkrosetid. Neogooti stiilis tiibukse taga esindustrepp. Peakorrusel sammastega kujundatud fuajee. Keskteljel saal, eraldatud selle taga paiknevast ruumist stiliseeritud korintose kapiteelidega paarissammastega. Saali lage piirab hammaslõikeline karniis munavöödi ja palmettornamendiga, lae keskel stukkrosett. 20. sajandil kasutatud koolimajana, raamatukoguna, korterelamuna ja kontorina. Eravalduses 1997. Restaureerimisel 2017. aastast.
Kõrvalhooned ei ole säilinud. Algne pargikavatis regulaarne. Maanteelt algas peahoone keskteljele suunatud allee, härrastemaja tagune pargiosa kujundatud lehvikuna hargnevate teedena. 19. sajandil muudeti park vabakujunduslikuks.
