Järva-Jaani, Järva-Jaani kirik
Sankt Johannis, St. Johannis-Kirche
(Maa)Kihelkonna kirik. Järvamaa üks vanemaid sakraalhooneid, esindab Eestis vähe levinud kolme võlvikuga ühelöövilist kirikutüüpi. Ehitatud kohalikust paekivist, koosneb ühelöövilisest pikihoonest (välismõõdud 30,0×13,0 m), veidi kitsamast neljakandilisest kooriruumist (9,9×11,2 m) ja läänetornist (4,5×5,4 M).
Algne kivikirik ehitati 1220. aastatel asutatud kirikukihelkonna keskusse tõenäoliselt 13. saj III veerandil. Algkavatisest pärinevad kolmelööviline pikihoone ja neljakandiline kooriruum.
Pikihoonel ja kooril puudub raiddekoor, välisnurgad ja akende väliservad laotud tahutud kvaadritest. Säilinud algsed, ühejaolised ja ehisraamistikuta aknad, mida tõen. on hiljem pikendatud allapoole. Erandlikult puudub võlvidele viiv müüritrepp.
Võlvid toetuvad kooriruumis väikestele püramiidjatele konsoolidele, pikihoones nelinurkse ristlõikega vööndkaarte abil lühikestele postitaolistele, tahutud paekivist laotud eendtugedele, millel on S-profiiliga katteplaat. Kuplitaoliste servjoonvõlvide kivid on laotud kontsentriliselt koonduvate ringidena. Kohati on välja puhastatud hiliskeskaegsed valdavalt punast värvi maalinguelemendid: võlvi päises, vööndkaartel ja võidukaarel lillelaadsed sõõrid, kaari ja aknaid raamistavad kvaadrid. Koori idaseinas säilinud lihtne kolmnurkse ülaosaga sakramendinišš. Pikihoone võlvide raidkivist eendtugedesse on uuristatud mitmesuguseid, enamasti risti või ratasristi motiiviga märke.
Keskaegne käärkamber asendatud tõenäoliselt 19. saj. Kiriku lõunaküljel uusaegne eeskoda ning klassitsistlik hauamonument (u 1779. a). Neogooti stiilis läänetorn ehit. 1881 (arhitekt Johann Gottfried Mühlenhausen).
Keskaegsest sisustusest säilinud viie malta risti kujulise pühitsusristiga mensa põrandas kantsli all, lihtsa kujundusega ristimiskivi jalg. Varasest uusajast kooriruumi põrandas kaks hauaplaati (1599 ja 1619) ning lõunaukse ees kivitahvel tekstiga WIWA (1645).
Kristuse hukkamistseeni kujutava maali ja krooniva caritas-figuuriga, pahkmikornamendiga barokne altariretaabel (1654, Andreas Michaelson) valmis algselt asehaldur
Pahkmikornamendiga ja varabarokne kantsel (1648, Franz Hoppenstätt). Korpusel T-kujulistel pindadel Kristuse (Salvator Mundi), Ristja Johannese ja evangelistide skulptuurid. Korpusel lehtkapiteeliga sambad, inglipea, viinamarjakobara jt motiivid. Kantsli hall marmoreering ja figuuride koloriit 1770. a-test. Krutsifiks võidukaare all kantsliga samast ajast, lettnerist säilinud üks sammas kantsli küljes.
Neogooti stiilis pingistik ja eklektiline oreliprospekt pärinevad 19. saj II p.
Algne kivikirik ehitati 1220. aastatel asutatud kirikukihelkonna keskusse tõenäoliselt 13. saj III veerandil. Algkavatisest pärinevad kolmelööviline pikihoone ja neljakandiline kooriruum.
Pikihoonel ja kooril puudub raiddekoor, välisnurgad ja akende väliservad laotud tahutud kvaadritest. Säilinud algsed, ühejaolised ja ehisraamistikuta aknad, mida tõen. on hiljem pikendatud allapoole. Erandlikult puudub võlvidele viiv müüritrepp.
Võlvid toetuvad kooriruumis väikestele püramiidjatele konsoolidele, pikihoones nelinurkse ristlõikega vööndkaarte abil lühikestele postitaolistele, tahutud paekivist laotud eendtugedele, millel on S-profiiliga katteplaat. Kuplitaoliste servjoonvõlvide kivid on laotud kontsentriliselt koonduvate ringidena. Kohati on välja puhastatud hiliskeskaegsed valdavalt punast värvi maalinguelemendid: võlvi päises, vööndkaartel ja võidukaarel lillelaadsed sõõrid, kaari ja aknaid raamistavad kvaadrid. Koori idaseinas säilinud lihtne kolmnurkse ülaosaga sakramendinišš. Pikihoone võlvide raidkivist eendtugedesse on uuristatud mitmesuguseid, enamasti risti või ratasristi motiiviga märke.
Keskaegne käärkamber asendatud tõenäoliselt 19. saj. Kiriku lõunaküljel uusaegne eeskoda ning klassitsistlik hauamonument (u 1779. a). Neogooti stiilis läänetorn ehit. 1881 (arhitekt Johann Gottfried Mühlenhausen).
Keskaegsest sisustusest säilinud viie malta risti kujulise pühitsusristiga mensa põrandas kantsli all, lihtsa kujundusega ristimiskivi jalg. Varasest uusajast kooriruumi põrandas kaks hauaplaati (1599 ja 1619) ning lõunaukse ees kivitahvel tekstiga WIWA (1645).
Kristuse hukkamistseeni kujutava maali ja krooniva caritas-figuuriga, pahkmikornamendiga barokne altariretaabel (1654, Andreas Michaelson) valmis algselt asehaldur
epitaafina, toodi Tallinnast Järva-Jaani kiriku altariretaabliks 1760. a ning lisati sellele Kolgata stseeniga maal ja trooniv päike.
Pahkmikornamendiga ja varabarokne kantsel (1648, Franz Hoppenstätt). Korpusel T-kujulistel pindadel Kristuse (Salvator Mundi), Ristja Johannese ja evangelistide skulptuurid. Korpusel lehtkapiteeliga sambad, inglipea, viinamarjakobara jt motiivid. Kantsli hall marmoreering ja figuuride koloriit 1770. a-test. Krutsifiks võidukaare all kantsliga samast ajast, lettnerist säilinud üks sammas kantsli küljes.
Neogooti stiilis pingistik ja eklektiline oreliprospekt pärinevad 19. saj II p.
