Esna, Esna mõis
Orrisaar, Gutshof Orrisaar
Hästi säilinud ja eeskujulikult korrastatud mõisakompleks 18.-19. sajandist pärinevate hoonete ja maalilise pargiga Järva maakonnas Peetri kihelkonnas, rajatud 1620. a-tel. Rajamisest kuni 18. sajandi alguseni kuulus von Essenite, hiljem Uexküll-Güldenbandide, Kursellide ja Grünewaldtide perekonnale.
Ühekorruseline poolkelpkatusega puidust peahoone rajati 18. sajandil kuid ehitati põhjalikult ümber Johann von Grünewaldti ajal 1820.-1822. Samal ajal alustati ka inglise stiilis vabakujulise pargi rajamist. Enamik majandushooneid valmis Alexander von Grünewaldti (1805-1886) ajal, 19. sajandi teisel ja kolmandal veerandil. Viimase omaniku Walter von Grünewaldti (1842-1920) ajal rajati esinduslikud verandad peahoone esi- ja tagaküljel (1888). Peahoone restaureeriti 2005-2007 OÜ Mõisaprojekt projekti alusel (arhitektid Nele Rohtla ja Peeter Püssim), 2005. a. paigaldati uus kimmkatus.
Kõrvalhoonetest on paremini säilinud 19. sajandi esimesest poolest pärinev paekivist ait-kuivati ja tall, krohvimata pae- ja maakivimüüridega neogooti vormides piimaköök. Korrastatud varemena on säilinud 1897. a. rajatud maakiviseinte ja kõrge korstnaga viinavabrik ning paekivist triiphoone. Mõisakompleks restaureeriti 2003-2007 omaniku Hannes Tamjärve initsiatiivil, samal ajal korrastati ka park.
Vabakujuline park on 17,7 ha suurune, selle 6,5 ha suurune keskosa on kujundatud ovaalse esiväljaku ja kolme puiesteega, millest üks suundus läbi tammiku loode suunas mõisakalmistule, teine kulges ida suunas ja kolmas ulatus maanteeni. Pargis leidub ulatuslikumaid puistuid ja pargiaasu, puurühmi ja üksikpuid, lõuna osas paikneb suurem tammik. Üksikliikidest on levinumad tamm, vaher ja pärn, leidub ka lehist, kokku leidub 55 liiki puid.
Mõisasüdamest loodesse kulgeva allee lõpus paikneb Grünewaldtide perekonnakalmistu krohvitud paekiviseinte ja raidkividetailidega kaunistatud neogooti kabeliga. Kabel valmis 1842. a. kunstnik Ludwig von Maydelli kavandite järgi.
Ühekorruseline poolkelpkatusega puidust peahoone rajati 18. sajandil kuid ehitati põhjalikult ümber Johann von Grünewaldti ajal 1820.-1822. Samal ajal alustati ka inglise stiilis vabakujulise pargi rajamist. Enamik majandushooneid valmis Alexander von Grünewaldti (1805-1886) ajal, 19. sajandi teisel ja kolmandal veerandil. Viimase omaniku Walter von Grünewaldti (1842-1920) ajal rajati esinduslikud verandad peahoone esi- ja tagaküljel (1888). Peahoone restaureeriti 2005-2007 OÜ Mõisaprojekt projekti alusel (arhitektid Nele Rohtla ja Peeter Püssim), 2005. a. paigaldati uus kimmkatus.
Kõrvalhoonetest on paremini säilinud 19. sajandi esimesest poolest pärinev paekivist ait-kuivati ja tall, krohvimata pae- ja maakivimüüridega neogooti vormides piimaköök. Korrastatud varemena on säilinud 1897. a. rajatud maakiviseinte ja kõrge korstnaga viinavabrik ning paekivist triiphoone. Mõisakompleks restaureeriti 2003-2007 omaniku Hannes Tamjärve initsiatiivil, samal ajal korrastati ka park.
Vabakujuline park on 17,7 ha suurune, selle 6,5 ha suurune keskosa on kujundatud ovaalse esiväljaku ja kolme puiesteega, millest üks suundus läbi tammiku loode suunas mõisakalmistule, teine kulges ida suunas ja kolmas ulatus maanteeni. Pargis leidub ulatuslikumaid puistuid ja pargiaasu, puurühmi ja üksikpuid, lõuna osas paikneb suurem tammik. Üksikliikidest on levinumad tamm, vaher ja pärn, leidub ka lehist, kokku leidub 55 liiki puid.
Mõisasüdamest loodesse kulgeva allee lõpus paikneb Grünewaldtide perekonnakalmistu krohvitud paekiviseinte ja raidkividetailidega kaunistatud neogooti kabeliga. Kabel valmis 1842. a. kunstnik Ludwig von Maydelli kavandite järgi.
