Eivere, Eivere mõis
Eyefer, Gutshof
Mõisakompleks Järva maakonnas Anna kihelkonnas, esmamainitud 1557. Oli 16.-17. saj. Soyede (Zoegede) ja Rosenkrantzide, 1776-1836 Pilar von Pilchaude ja 1836-1919 von Stackelbergide perekonna valduses.
Hilis-historitsistlik neogooti stiilis peahoone valmis 18. sajandil rajatud varasema härrastemaja ümberehitusena viimase omaniku Reinhold von Stackelbergi poolt 1912. aastal. Kõrge soklikorrusega ühekorruseline kivihoone on rohkelt liigendatud asümmeetrilise mahu, gootipäraste astmikfrontoonide, polügonaalse erkeri ning viietahulist telkkiivrit kandva torniga loodenurgal. Samas asub ka peasissekäik. Aknad on erineva kujuga, saalil ja erkeritornil kaarsilluste ja dekoratiivse raamijaotusega. Fassaad on krohvitud, esimese korruse aknaavasid ümbritseb dekoratiivne krohvraamistus.
Interjöörides leidub algupäraseid stukklagesid ja kiviplaatpõrandaid, dekoratiivraamistuses siseuksi, puittahveldist (lambriisid) ning 19. sajandi teise poole historitsistlikke kahhelahje. Söögisaali seintel olev orientaalseid maastikke kujutav ajalooline pilttapeet paigaldati hoonesse 2006. a.
Peahoonet kasutati 1945-1998 hooldekoduna. Aastatel 2003-2006 hoone restaureeriti ja kohandati mõisahotelliks. Samal ajal ennistati ka ajastutruu pargikujundus.
3,3 ha suurune vabakujuline park sümmeetriliselt paigaldatud puudegruppidega sõõrikujulise peaväljaku ümber on hästi säilinud, korrastatud. Seda ilmestavad ajastutruult taastatud pargi kujunduselemendid – pargipaviljon ja purskkaev. Park on keskmise liigirikkusega, domineerivad pärn ja vaher, leidub ka kuuske ja mändi. Kõrvalhooneid oli varem arvukalt, need on enamikus ümber ehitatud. Sissesõidutee ääres on säilinud endise aidahoone varemed.
Hilis-historitsistlik neogooti stiilis peahoone valmis 18. sajandil rajatud varasema härrastemaja ümberehitusena viimase omaniku Reinhold von Stackelbergi poolt 1912. aastal. Kõrge soklikorrusega ühekorruseline kivihoone on rohkelt liigendatud asümmeetrilise mahu, gootipäraste astmikfrontoonide, polügonaalse erkeri ning viietahulist telkkiivrit kandva torniga loodenurgal. Samas asub ka peasissekäik. Aknad on erineva kujuga, saalil ja erkeritornil kaarsilluste ja dekoratiivse raamijaotusega. Fassaad on krohvitud, esimese korruse aknaavasid ümbritseb dekoratiivne krohvraamistus.
Interjöörides leidub algupäraseid stukklagesid ja kiviplaatpõrandaid, dekoratiivraamistuses siseuksi, puittahveldist (lambriisid) ning 19. sajandi teise poole historitsistlikke kahhelahje. Söögisaali seintel olev orientaalseid maastikke kujutav ajalooline pilttapeet paigaldati hoonesse 2006. a.
Peahoonet kasutati 1945-1998 hooldekoduna. Aastatel 2003-2006 hoone restaureeriti ja kohandati mõisahotelliks. Samal ajal ennistati ka ajastutruu pargikujundus.
3,3 ha suurune vabakujuline park sümmeetriliselt paigaldatud puudegruppidega sõõrikujulise peaväljaku ümber on hästi säilinud, korrastatud. Seda ilmestavad ajastutruult taastatud pargi kujunduselemendid – pargipaviljon ja purskkaev. Park on keskmise liigirikkusega, domineerivad pärn ja vaher, leidub ka kuuske ja mändi. Kõrvalhooneid oli varem arvukalt, need on enamikus ümber ehitatud. Sissesõidutee ääres on säilinud endise aidahoone varemed.
