Ristkülikukujulise pikihoonega puidust historitsistlik kirik, idas liitub käärkamber,  läänes haritorn ja lahtine eeskoda.

Audru Püha Risti kirik asub endise Audru valla keskuses Audru-Tõstamaa-Nurmsi maanteel. 1636 asus samal kohal puukirik, mille asemele 1680 ehitati praegune kivikirik.

Saare-Lääne piiskopkonna mandriosa üks vanemaid kirikuid ehitati 13 saj III veerandil Põhja-Eestit Saaremaaga ühendava muinastee äärde.

saj alguses oli Pärnus kaks luteri/evangeelset kogudust – eestlaste ja sakslaste oma. 1714 võeti aga eestlaste kirik vene garnisoni tarbeks.

Einziges nach 1835 erh. von urspr. drei Stadttoren, ehem. Karl-Gustavs- (auch Königs-) Tor, 1675–86 erb. (wahrscheinl. nach Entw. von Erik Dahlberg); im 19. Jh. wiederholt renov., rest.

Komplexe Innenausstattung, von S. Zeisel, 1756–61, bestehend aus zwei Kanzeln und zehn Altären: zwei am Triumphbogen, urspr.

Komplexe Innenausstattung, von S. Zeisel, 1756–61, bestehend aus zwei Kanzeln und zehn Altären: zwei am Triumphbogen, urspr.