Kinksi - Karuse, Margareeta kirik, Ristimiskivi
Karusen, Ev. Kirche St. Margareta, Taufstein
(Maa)Kihelkonna kirik (Ländliche Pfarrkirche?). Lääne-Eesti mandriosa üks vanemaid sakraalhooneid, ehitatud kohalikust paekivist, koosneb ühelöövilisest pikihoonest (välismõõdud 22,2×11,9 m), veidi kitsamast neljakandilisest kooriruumist (8,9×8,9 m) ja saledast, lääneviilule ja kahele eendtoele toetuvast läänetornist.
Tõenäoliselt juba 1220. aastatel asutatud kirikukihelkond kuulus alates 1242. aastast Saksa ordule, kelle algatusel asendati algne puukirik kivikirikuga tõenäoliselt 1260. aastatel. Pikihoone S uks 17. saj. W-torn tõenäoliselt 18. saj, tugipiilarid 18.–19. saj. Pikihoonet algselt katnud kaks võlvi hävisid 16.–18. saj sõdades ning asendati 18. saj II p barokse peegellaega. Samast ajast pärineb praegune puupõrand ja lihtne pingistik.
Pikihoone külgseintes algselt samasugused teravkaarsed paarisaknad nagu on säilinud koori O-seinas. W-portaali kohal väike raidkivipiidaga ümaraken. Pikihoone W-seinas teravkaarne, üheastmeline raidkiviportaal. Talumiliist koosneb kahest ümarvöödist ja nende vahel paiknevast poolümarast rihvast. Arhivoldi mõlema astme lukukivil erandlikud reljeefmotiivid: teineteise peal paiknevad nelik- ja kolmiklehed. Sarnase portaali jäänused säilinud kinni müürituna O-poolse võlviku S-seinas.
Koori kontsentriliselt laotud servjoonvõlv toetub madalal asuvatele kuubitaolistele paekivikonsoolidele. Pikihoone külgseinte siseküljel ristpiilarist tuletatud astmelised eendtoed, mis kandsid vööndkaart ning nurkades saledad nelinurksed nurgaturbad, seinte ülaosas võlvide kilpkaared. Terav, kitsas ja madal astmelise W-küljega võidukaar, tipus varustatud ümarmõikaga.
Pikihoone N-seina O-poolsel aknal 1909 annetatud vitraaž viinapuu ja risti motiividega. Lihtne, dolomiidist, erandliku kujundusega ristimisnõu vaagen 14. saj, varem paiknes Hanila kirikus. Kergelt koonilise õiekarika kujulist vaagnat kaunistavad neli ümarkaarset, kroonlehte meenutavat orvandit.
Barokne kantsel 1697 (Tallinna meister Christian Ackermann ja töökoda). Kantsli korpusel akantuslehega kaunistatud konsoolidel olid ümarplastilised Kristuse (Salvator Mundi) ja evangelistide skulptuurid (kolm paigutatud hiljem altariseinale, osa varastatud 1970. a-tel). Korpusel korintose kapiteeliga keerdsambad, putod, lindiga seondatud õite ja lehtede vanikud, kõlaräästal tuvi (Püha Vaim), 3 inglit kannatusatribuutidega, akantus- ja kõhrääristusega kartušid, polükroomsed vapikilbid, tipus odaga kannatusingel (algselt tipus olnud võidulipuga Kristus paigutatud ümber altariseinale).
1787 keskaegsele mensale ehitatud klassitsistlik altarisein kujutab kaarjal soklil liseenide ja lihtsustatud korintose kapiteelidega portikust, ääristatud kahe poolsambaga. Ülal tugevalt eenduv karniis, mis tipneb ristkülikukujulise frontooniga. Keskel kullatud profiilraamistusega ääristatud kaarjas nišš, kus algselt ilmselt paiknes krutsifiks. Niši varjab hilisem altarimaal („Kristus ristil“, õli, A. Düreri järgi kopeerinud 1888 Bertha Bagge).
Tõenäoliselt juba 1220. aastatel asutatud kirikukihelkond kuulus alates 1242. aastast Saksa ordule, kelle algatusel asendati algne puukirik kivikirikuga tõenäoliselt 1260. aastatel. Pikihoone S uks 17. saj. W-torn tõenäoliselt 18. saj, tugipiilarid 18.–19. saj. Pikihoonet algselt katnud kaks võlvi hävisid 16.–18. saj sõdades ning asendati 18. saj II p barokse peegellaega. Samast ajast pärineb praegune puupõrand ja lihtne pingistik.
Pikihoone külgseintes algselt samasugused teravkaarsed paarisaknad nagu on säilinud koori O-seinas. W-portaali kohal väike raidkivipiidaga ümaraken. Pikihoone W-seinas teravkaarne, üheastmeline raidkiviportaal. Talumiliist koosneb kahest ümarvöödist ja nende vahel paiknevast poolümarast rihvast. Arhivoldi mõlema astme lukukivil erandlikud reljeefmotiivid: teineteise peal paiknevad nelik- ja kolmiklehed. Sarnase portaali jäänused säilinud kinni müürituna O-poolse võlviku S-seinas.
Koori kontsentriliselt laotud servjoonvõlv toetub madalal asuvatele kuubitaolistele paekivikonsoolidele. Pikihoone külgseinte siseküljel ristpiilarist tuletatud astmelised eendtoed, mis kandsid vööndkaart ning nurkades saledad nelinurksed nurgaturbad, seinte ülaosas võlvide kilpkaared. Terav, kitsas ja madal astmelise W-küljega võidukaar, tipus varustatud ümarmõikaga.
Pikihoone N-seina O-poolsel aknal 1909 annetatud vitraaž viinapuu ja risti motiividega. Lihtne, dolomiidist, erandliku kujundusega ristimisnõu vaagen 14. saj, varem paiknes Hanila kirikus. Kergelt koonilise õiekarika kujulist vaagnat kaunistavad neli ümarkaarset, kroonlehte meenutavat orvandit.
Barokne kantsel 1697 (Tallinna meister Christian Ackermann ja töökoda). Kantsli korpusel akantuslehega kaunistatud konsoolidel olid ümarplastilised Kristuse (Salvator Mundi) ja evangelistide skulptuurid (kolm paigutatud hiljem altariseinale, osa varastatud 1970. a-tel). Korpusel korintose kapiteeliga keerdsambad, putod, lindiga seondatud õite ja lehtede vanikud, kõlaräästal tuvi (Püha Vaim), 3 inglit kannatusatribuutidega, akantus- ja kõhrääristusega kartušid, polükroomsed vapikilbid, tipus odaga kannatusingel (algselt tipus olnud võidulipuga Kristus paigutatud ümber altariseinale).
1787 keskaegsele mensale ehitatud klassitsistlik altarisein kujutab kaarjal soklil liseenide ja lihtsustatud korintose kapiteelidega portikust, ääristatud kahe poolsambaga. Ülal tugevalt eenduv karniis, mis tipneb ristkülikukujulise frontooniga. Keskel kullatud profiilraamistusega ääristatud kaarjas nišš, kus algselt ilmselt paiknes krutsifiks. Niši varjab hilisem altarimaal („Kristus ristil“, õli, A. Düreri järgi kopeerinud 1888 Bertha Bagge).
