Vilumäe, Riisipere mõis, Härrastemaja, saal
Neu-Riesenberg, Gutshof Riesenberg, Herrenhaus, Kuppelsaal
Eesti stiilsemaid klassitsistlikke mõisaansambleid madalal künkal Riisipere paisjärve kaldal. Varasem hoonestus puidust, säilinud härrastemaja ehitatud 1818-21, ehitusisand Peter von Stackelberg, arhitekt teadmata. Ümber ehitatud 19. s lõpul, kui aiafassaadile lisati ažuurse puitpitsdekooriga veranda, mis esimese korruse osas toetus sammastele ja teisel korrusel avanes kaaristuna (hävinenud). Võõrandati 1920, mille järel tegutses siin 1921-84 orbudekodu, hiljem lastekodu. Uue funktsiooniga kohandmisel rajati tehnovõrgud 1923. Fasaade remonditud ja peasaal osaliselt restaureeritud 1958. Erinevate omanike eravalduses alates 1999. aastast. Restaureeritud 2019. Kahekorruseline, risaliitidel kolmanda korrusena mezzanino korrus, paekivist hoone madalal soklil. Sümmeetrilise fassaadi teljelisus 3-5-5-5-3, viimistletud krohviga. Viieteljelise keskrisaliidi ees madal nelja astmega poodium, millele toetub kuue komposiitkapiteelidega sambaga portikus astmelise atikafrontooniga. Külgrisaliitide kohal hammaslõikelise karniisiga kolmnurkfrontoonid ovaalaknaga viiluväljal. Kolmeteljelised külgrisaliidid hoone kehandist tugevalt eenduvad. Risaliitide avade ümber esimesel korrusel lihtne krohvraamistus, teisel korrusel akende all ehistahvlid ja akende kohal akantusornamendiga tahvel ning voluutkonsoolidele toetuv ehiskarniis. Keskrisaliidi nurkades kolossaalorderis pilastrid, teise korruse seinapind kujundatud krohvraamistuses avade ja ümarkaarsete niššidega. Portikuse laes akantusrosettidega tahvlid. Friisil rosetid, vanikud ja greifid. Karniis kujundatud konsoolide ja rosettidega, atikafrontoon paelspiraali ja rosettidega. Sama motiiviga ka korrustevaheline vöötkarniis. Aiafassaadil peafassaadiga sarnane kolmerisaliidiline jaotus, kuid korrustevahelisel karniisil spiraalmeander. Risaliitide vahelisel hooneosal lai profileeritud räästakarniis. Hoone kaetud madala kelpkatusega, otsarisaliidid viilkatusega. Plaanilahendus ei järgi ranget sümmeetrilist kavatist. Esimese korruse keskteljel kaarduvate seintega vestibüül, mille tagaseinas kaks ümarkaarset nišši ja lihtne marmortrepp peakorrusele. Teise korruse keskteljel vestibüüli kohal ümmarguse põhiplaaniga kuppelsaal nn “Esivanemate galerii”, mille seinad liigendatud ümarkaarsete niššidega. Seina ümbritseva konsookarniisi kohal kuppel tipu suunas koonduva stukk-kasseteeringu ja akantusrosettidega. Kupli tipus suur lühtrirosett. Ruumide järgnevus mõlema fassaadi taga osaliselt anfilaadne. Peasaal nn “Valge saal” parempoolse otsarisaliidi teisel korrusel. Saali mõlemas otsas kaks komposiitkapiteelidega sammast ja poolsaammast. Lihtsa profiiliga laekarniisi kohal hammaskarniis ja akantusega konsoolid. Laes rikkalik akantusdekoor geomeetrilises raamistuses ja lühtrirosetid. Peasaali uste suprapordid kujundatud akantusornamendi, munavöö ja voluutkonsoolidega ehiskarniisiga. Sarnase, kuid vormilt tagasihoidlikuma lahendusega on kuppelsaali kõrval asuv söögisaal nn “Sinine saal”. Siingi on osa ruumist eraldatud sammastega, lage ümbritseb akantuskonsoolkarniis ja uste kohal geomeetrilise ornamendiga suprapordid hammaslõikelise ehiskarniisiga. Härrastemaja eraldab ansambli majandushoonetest Vana-Haapsalu maantee. Säilinud on 19. s alguses ehitatud tall-tõllakuur, laiaulatuslikult ümber ehitatud 1920. aastatel. 19. s lõpul lisandusid ansamblisse maakivist seinte ja punastest tellistest nurkade ning avade raamistusega töökoda (sepikoda) ja samas stiilis ait-kuivati. Vabakujundusliku pargi rajas 1830. aastatel Wilhelmine von Ungern-Sternberg, domineerivad vaated olid suunatud paisjärvele ja parki ilmestasid paadisillad ning neogooti stiilis paviljonid. Pargikujundusest säilinud osaliselt paisjärv selle keskel olevate kunstlike saarekestega.
