Türi, Türi Martini kirik
Turgel, ev. Kirche St. Martin
Algselt maakihelkonnakirikuks ehitatud hoone paikneb täna Türi linna O-osas, Türi järve läheduses. Kirikut ümbritseb park, millest osa moodustab kirikuaed. Türi kirik kuulub Järvamaa keskaegsete kolmelööviliste kodakirikute gruppi, kuid erandlikuna puudus sellel algselt torn. Laia ja lühikses pikihoonega liitub pisut madalam ja u poole kitsam ruudukujuline kooriruum. Kirik rajati tõenäoliselt 13. saj lõpul, võlvid ja viilud 14. saj alguses. Ehituses on kombineeritud paekivi, maakivi ja tellist. Kooriruumil on kitsad ühejaolised lamedalt teravkaarsed ehisraamistikuta aknad O-, S- ja N-küljel. Algkavatis oli ilmselt võlvimata, teises ehitusetapis on koor kaetud ühe kuplitaolise kaheksaosalise servjoonvõlviga, mis toetub kilpkaartele ja kooriruumi nurkades lihtsast plaadist ja stiliseeritud inimpeaga plokist koosnevatele konsoolidele. Idakaar ja päiskivi puuduvad. Võlvimise ajal ehitati koori SW nurka müüritrepp ja praegune idaviil, millel on tellisornamendis friis ja suur ehisraamistikuga petikaken. Koori interjööris, O-seinas, altarist S-s gooti ehisviiluga sakramendinišš. Väike käärkamber koori S-küljel on hilisem. Kooriruumi ühendab pikihoonega kõrge ja avar võidukaar kogu kesklöövi laiuses. Pikihoone kesklööv on kaks korda laiem külglöövidest. Pikihoone aknad on sarnaselt kooriga kitsad ja ühejaolised, iseloomulik on külglöövide väiksem teravkaarne O-aken. Algses W-seinas oli Järvamaale ebatüüpiline teravkaarne aken ning selle kohal suur süvendrist. Pikihoonel on kaks portaali. Teravkaarne W-portaal on kaheastmeline, talumitsoon kahjustatud. Lamedalt teravkaarne S-portaal paikneb nelinurkses ehisseinas ja on kaheastmeline. Arhivoldis ja palenditel on kaks ümarmõigast, mille keskosas on tüvesevõrud ning kapiteelidel gooti lehtdekoor üksiku mehepeaga. Pikihoone servjoonvõlvid on kesklöövis kuplitaolised, külglöövides pikaks venitatud ristvõlvid. Võlve toetavad neli saledat ümarpiilarit, mille kapiteelidel on redutseeritud pungamotiivid. Laiad nelinurkse ristlõikega arkaadi- ja vööndkaared toetuvad seintel trapetsikujulistele konsoolidele. Ühel konsoolil on kujutatud Juuda suudlust.
Neogooti tornil (1867, ehitusmeister Johann Gottfried Mühlenhausen) on mitmeastmelised kontraforsid ja fiaalid torni nurkadel, petikniššide galeriid, dekoreeritud ehisseinaga teravkaarne portaal ja sihvakas telkkiiver. Kirik sai kannatada II maailmasõjas, restaureeritud 1951–57, 1980d; torn 1996–2019. Sisustuses on osaliselt barokne altariretaabel (1693, skulptor Christian Ackermann: Mooses, Ristija Johannes, kaks inglit ja ornament; retaabli korpus 1899–1900), altarimaalid „Kolgata” ja „Püha Õhtusöömaaeg” (1693), maneristlik kõlaräästaga kantsel (1630), neogooti pingistik (19. saj II pool) ja orel (1897, Firma Walcker; laiendus 1931–1932, orelimeistrid Gebrüder Kriisa).
