Rahumäe, Rahumäe mõis, Elamu
Friedholm, Gutshof Friedholm, Wohnhaus
Endine rüütlimõis Põlva (varem Võru) maakonnas, Räpina kihelkonnas, eraldati Räpina mõisast 1873. a. 1873. a. kuni võõrandamiseni omanik Friedrich von Sievers. Nõukogude ajal oli end. härrastemaja kasutusel rahvamaja ja tööliselamuna.
Peahoone on kahes järgus - 1870. aastatel ja 20. sajandi algul – ehitatud historitsistlik puitelamu kõrgel kivisoklil ja väljaehitatud ärklikorrusega. Fassaade katab laiadest laudadest rõhtlaudvooder, dekoreeritud liseenide ja profileeritud vahekarniisiga. Hoonet katab kõrge viilkatus, mille räästad dekoreeritud profileeritud sarikapeadega, mõlemal otsaküljel puidust rippviilud, esiküljel lahtine rõdu. Interjööris on säilinud endine vestibüül, kaks algupärast treitud piirdega puittreppi, tahveluksi jt originaaldetaile. Kõrvalhooned, sh peahoone vastas asunud stiilne vahvärkehitis - tall-tõllakuur – on tänaseks hävinud. Hoonet ümbritseb suur vabakujuline metsapark, mis paikneb jõekäärus moodustuval poolsaarel ja avaneb kolmest küljest Võhandu jõele.
Peahoone on kahes järgus - 1870. aastatel ja 20. sajandi algul – ehitatud historitsistlik puitelamu kõrgel kivisoklil ja väljaehitatud ärklikorrusega. Fassaade katab laiadest laudadest rõhtlaudvooder, dekoreeritud liseenide ja profileeritud vahekarniisiga. Hoonet katab kõrge viilkatus, mille räästad dekoreeritud profileeritud sarikapeadega, mõlemal otsaküljel puidust rippviilud, esiküljel lahtine rõdu. Interjööris on säilinud endine vestibüül, kaks algupärast treitud piirdega puittreppi, tahveluksi jt originaaldetaile. Kõrvalhooned, sh peahoone vastas asunud stiilne vahvärkehitis - tall-tõllakuur – on tänaseks hävinud. Hoonet ümbritseb suur vabakujuline metsapark, mis paikneb jõekäärus moodustuval poolsaarel ja avaneb kolmest küljest Võhandu jõele.
