Pärnu, rannahotell

Pernau, Strandhotel
Pernau, Strandhotel / Pärnu, rannahotell, Herder-Institut Marburg, Bildarchiv, 274528, Foto: Thomas Helms, 2018, CC BY-SA 4.0
Pernau, Strandhotel / Pärnu, rannahotell, Herder-Institut Marburg, Bildarchiv, 274583, Foto: Ulrike Nürnberger, 2019, CC BY-SA 4.0
Pernau, Strandhotel / Pärnu, rannahotell, Herder-Institut Marburg, Bildarchiv, 274530, Foto: Thomas Helms, 2018, CC BY-SA 4.0
Pernau, Strandhotel / Pärnu, rannahotell, Herder-Institut Marburg, Bildarchiv, 274529, Foto: Thomas Helms, 2018, CC BY-SA 4.0
1935–37 arhitektide Olev Siinmaa ja _Anton Soans_ projekti järgi Pärnu linna esindushotelliks ehitatud kolme- ja osalt neljakorruseline funktsionalistlik kivihoone. Eesti funktsionalismi tippteoseid. Hoone projekt koostati 1934 toimunud arhitektuurikonkursi võidutööde alusel, mille pälvisid arhitektid Erich Jacoby, Nikolai Kusmin, Edgar Velbri ja Edgar Kuusik. Ehitusprojekti koostamisel kasutati erinevatest võistlustöödest pärit arhitektuuriideid ja motiive. Hoone valgeks krohvitud välisseinad on laotud tellistest – ehituskulude optimeerimiseks kasutati tsaariaegse Waldhofi tselluloosivabriku lammutamisel saadud telliskive. Fassaadidel domineerivad heledad krohvpinnad ja horisontaalne liigendus, mida merepoolsel hooneküljel rõhutavad kahel ülemisel korrusel paiknevad reelingpiiretega rõdugaleriid ja arhitekt Siinmaa kujundatud suveterrass. Merepoolsel küljel domineerib ümara apsiiditaolise mahuga hoonetiib, kahe kolmele hooneküljele avatud akendereaga, kus paiknesid hotelli puhkeruumid. Selle keskse hoonemahu katusel asub laevasilda meenutav katuseterrass. O-küljel paiknevat peasissepääsu tõstab omakorda esile selle kõrvale paigutatud ümar klaasakendega trepitorn. S-küljel asunud neljakorruseline hoonetiib on merevaates põhimahust suurema tagasiastega ega tõuse seetõttu hoone põhivaadetes esile. Hotellis oli algselt 35 kahetoalist ja 38 ühetoalist numbrituba, kokku 184 külastajale, I korrusel paiknenud avara vestibüüli ja söögisaali ning kahel korrusel paiknenud ooteruumide interjöörid olid mõjustatud tol ajal populaarsest esindustraditsionalismist. Stiilse puitmööbliga sisustatud interjöörid (valdavalt hävinud) kujundas O. Siinmaa. Sisekujunduse loomisse oli kaasatud ka kunstnik ja dekoraator Peet Aren (1889–1970), kahel korrusel paiknenud ooteruumide interjööre kaunistasid tema loodud seinapannood (hävinud). Vestibüülis ja söögisaalis leidub üksikuid kunagisest sisekujundusest säilinud interjöörielemente, sealhulgas üks skulptor Paul Horma_ _loodud reljeefidega kapiteel. Nõukogude ajal kasutati hoonet sanatooriumi „Estonia“ peahoonena. 1992–94. rekonstrueeriti arhitektide Ell Väärtnõu ja Andres Ringo projekti alusel uuesti hotelliks. Üldiselt pieteeditundlik lahendus taastas algsele ligilähedase ruumistruktuuri, kuid tookordne sisekujundus kandis oma ajastu märke ning uued detailid olid teostuselt tuimavõitu ja raskepärased. Kui esindusruumides oli 1930. a-te algupärane ruumilahendus võrdlemisi veenvalt esile toodud, siis koridoride ja tubade struktuuri muudeti viimase ümberehitusega üsna põhjalikult. 2015–16 renoveerimise käigus uuendati oluliselt interjööre (arhitekt Pille Lausmäe).

Ihre Nachricht zum Objekt

Sie haben Informationen oder Fragen zu diesem Objekt?