Pärnu, rannahoone, rannapaviljon
Pernau, Strandhausanlage, Strandpavillon
Raudbetoonkonstruktsioonis funktsionalistlik ehitis, valmis 1938–39 arh Olev Siinmaa projekti järgi, asendades sama arh varasema, 1927 projekteeritud puitehitise. Kahekorruseline rõhutatult horisontaalse liigendusega hoonemaht, millega merepoolsel küljel liitub päikesetekina kavandatud seenrõdu keerdtrepiga. I korrusel suured vitriinaknad, II korrusel ümaraknad. Raudbetoonkonstruktsioonid ja krohvimata tellispinnad ehedalt eksponeeritud. Rannasalong mahutas kohviku ja katusealuse vabaõhukohviku koos terrassiga, mis kokku mahutas 1200 inimest. ****Selle interjööris segunesid funktsionalistlikud interjöörielemendid uusklassitsismi ja rahvusliku stiiliga. Peale kohvikuruumide paiknesid rannasalongis veel lugemis- ja mänguruumid, teenijaskonna toad ning majahoidja korter. Kahekorruselise mahuga liitus paremal küljel L-kujulise põhiplaaniga ühekorruseline tiibehitis, mis pärines 1934. a-st ja oli samuti Siinmaa projekteeritud. Viimases asusid riietuskabiinid ja rannapaviljon, tasakaalustava vertikaalse aktsendina liitus sellega vaatetorn. Hoone rajamisega üheaegselt kavandati hoonet ümbritseva rannaala maastikukujundus – kohvikuterrassid, trepid, sammaskäigud, metallpiirded ja kaarjad trepistikud hoone ees koos arhitekti kujundatud mööbliga organiseerisid hoonevälist ruumi ja ümbritsevat rannamaastikku. Sellisena on rannahoone kõike organiseerida ja korrastada püüdva funktsionalismi iseloomulik näide. 2005 koostas arhitekt Ilmar Klammer hoone restaureerimisprojekti, mille alusel taastati hoone vahepeal juurde- ja ümberehitustega rikutud algupärane väisilme. Siinmaa kavandatud interjöörilahendusi ei taastatud. 2009 koostas Aivar Roosaar rannakohviku laienduse (Ranna pst 3a) projekti, mille alusel taastati vahepeal hävinud juurdeehituse mahuline lahendus.