Pärnu, mudaravila
Pernau, Ehem. Schlammbadeanstalt
Sümmeetrilise põhiplaaniga neoklassitsistlik kivihoone, rajati 1915 tulekahjus hävinud Supelasutuse asemele, valmis 1927. 1922 korraldati arhitektuurikonkurss, mille võitsid kohalikud arhitektid Erich von Wolffeldt ja Aleksander Nürnberg. 1924 korraldati uus rahvusvaheline arhitektuurivõistlus, kus osales Alvar Aalto jt mainekaid arhitekte. Lõpliku lahenduse koostas mõlema konkursi võidutööde alusel linnaarhitekt Olev Siinmaa. Plaanilahenduse aluseks sai võistlustöös ʺSeesternʺ välja pakutud T-kujulise põhiplaan, fassaadilahenduses lähtus Wolffeldti ja Nürnbergi tolleks ajaks juba vanamoodsast neoklassitsistlikust võidutööst. Nurgakivi 1925, avamispidustused 1927. Hoone fassaadidele ja interjööri paigutatud skulptuurid telliti skulptor Voldemar Mellikult. 1929 lisati hoone hooviküljele vasak tiib (süsihapperaviosakond) ja 1935 parem tiib (vesiraviosakond). Rannapargi keskel, Supeluse tänava lõpus asuva hoone sümmeetrilisel esifassaadil tugevasti eenduv keskrisaliit peasissepääsu markeeriva sammasportikuse ja ümarkuplit kandva paviljontorniga katuseharjal, tiibadel kolmnurkviiludega külgrisaliidid, mille viiludel dekoratiivskulptuurid, kolonnaadi taga seintel kaks maskidega fontääni. Vestibüüli ja ootesaalide interjöörid neoklassitsistlikus kujunduses, antikiseeriva stukk-dekoori ja laerosettidega. Vestibüüli tagaseina orvas Melliku dolomiitskulptuur fontääniga. 1920.–1930. a-te lakoonilise kujundusega meditsiiniruumid on kaasajal ümber ehitatud. Pärast taasiseseisvumist pikemat aega kasutuseta seisnud hoone rekonstrueeriti 2013 Spa-hotelliks, hoone merepoolsele küljele lisati ulatuslik moodne juurdeehitus (OÜ Allianss Arhitektid, Tarmo Teedumäe, Inga Raukas, Paco Ulman, Kaarel Künnap, Kaiko Kivi, Helle-Triin Hansumäe, vana hooneosa restaureerimislahenduse autor Niina Mäger).
