Pärnu, Linnakindlustused
Pernau, Stadtbefestigungen
Tallinna värav asub Pärnu uusaegse kindlustusvööndi lääneosas Kuninga tänava äärses vallikäärus. Värav ehitati 1675–86. Lisaks Tallinna väravale, mille algne nimetus oli Karl Gustavi (ka Kuninga) värav ehitati Pärnusse Erik Dahlbergi plaanide järgi ja Paul von Esseni otsesel juhtimisel veel kaks analoogset väravat, Riia ja Vee värav (mõlemad hävinenud). 19. saj renoveeriti korduvalt, 1893 lisati fassaadile segementkaarne viil. Restaureeriti 1977–80, 2010.
Värav on ehitatud maakividest ja tellistest, välisvooder riia dolomiidist. Kõrgele soklile ehitatud värava fassaade ilmestab rustika ja sümmeetriliselt paigutatud pilastrid, mille kohal on triglüüfidega friis. Värava välisfassaad kolme avaga, keskmine laiem ja kõrgem, äärmised madalamad. Keskmises kõrge silindervõlviga tunnelis olid laske- ja vaatepilud, peatunnel läbib värava ning avaneb kitsamal linna poolsel fassaadil. Tunneli mõlemas otsas olid tugevad kahe tiivaga puitväravad, tunneli keskel langevõre. Teisel korrusel asusid vahtkonna- ja laoruumid.
17. saj Pärnu kindlustused koosnesid 7 antiiksete jumalate/taevakehade järgi nimetatud bastionist ja 2 Tallinna ja Riia värava ette rajatud Abendsterni ja Morgensterni nimelisest raveliinist. Tallinna värav asus Mercuriuse ja Luna bastionide vahelises kurtiinis, kaugemal jõe pool asus Venuse bastion. Pärnu kustutamise järel kindlustatud linnade nimekirjast 1835 täideti linna ümbritsenud 17. saj vallikraavid. Linna lääneosas säilitati vallikraav, mida pärast süvendamist kasutati laevade talvesadamana. 17. saj muldkindlustustest on säilitanud oma algse kuju vaid vallikäärus asuv Luna bastion.
Tallinna värav on ainus 17. saj kindlustustest säilinud vallivärav Baltimaades.
Värav on ehitatud maakividest ja tellistest, välisvooder riia dolomiidist. Kõrgele soklile ehitatud värava fassaade ilmestab rustika ja sümmeetriliselt paigutatud pilastrid, mille kohal on triglüüfidega friis. Värava välisfassaad kolme avaga, keskmine laiem ja kõrgem, äärmised madalamad. Keskmises kõrge silindervõlviga tunnelis olid laske- ja vaatepilud, peatunnel läbib värava ning avaneb kitsamal linna poolsel fassaadil. Tunneli mõlemas otsas olid tugevad kahe tiivaga puitväravad, tunneli keskel langevõre. Teisel korrusel asusid vahtkonna- ja laoruumid.
17. saj Pärnu kindlustused koosnesid 7 antiiksete jumalate/taevakehade järgi nimetatud bastionist ja 2 Tallinna ja Riia värava ette rajatud Abendsterni ja Morgensterni nimelisest raveliinist. Tallinna värav asus Mercuriuse ja Luna bastionide vahelises kurtiinis, kaugemal jõe pool asus Venuse bastion. Pärnu kustutamise järel kindlustatud linnade nimekirjast 1835 täideti linna ümbritsenud 17. saj vallikraavid. Linna lääneosas säilitati vallikraav, mida pärast süvendamist kasutati laevade talvesadamana. 17. saj muldkindlustustest on säilitanud oma algse kuju vaid vallikäärus asuv Luna bastion.
Tallinna värav on ainus 17. saj kindlustustest säilinud vallivärav Baltimaades.
