Ööriku, Püha Kolmainu õigeusu kirik
Oerike, Orth. Kirche Hl. Dreifaltigkeit
Kirik ehitati 1872-1873, projekteeris Riia arhitekt Heinrich Carl Scheel. Kreeka risti kujuline põhiplaan ja klassikalisest viiskuppelkirikust lähtuv kavatis järgivad üldjoontes projekti. Peamise muudatusena asendati kiriku lääneossa projekteeritud madal kellatoaga eeskoda kolmeruumilise ees-ehitisega massiivtorni kandmiseks. Torn valmis 1900. a. Kõrge sokkel lõpeb dolomiidist kaldliistuga. Fassaadipinnad ja karniisid on krohvitud. Lisaks peauksele lääneseinas kuulusid algkavatisse ka nn meesteuks lõunapoolse haara lääneseinas ja väike preestriuks altariruumi lõunaseinas. Kõik avad on ümarkaarsed. Nelitiselt lähtub kaheksatahuline madal tambuur, mille kolmes küljes paiknevad ümarakende paarid. Nelitist ja sellega kokku müüritud nurgatorne katavad sibultipulised kuplid. Kellatornil on harvaesinevalt kaks erinevatel korrusel paiknevat kellatuba, torni katab sibultipuga telkkiiver. Vööndkaartega piiratud nelitise kohal paikneb madal tambuur puitkarkass-kupliga. Kuplitsooni lõikuvad ümarakende teravkaarsed sisenišid. Ülejäänud ruumiosi katavad karniisidega laudislaed. Olulisemad sisustuselemendid on algkujul säilinud ikonostaas ja sammastel rõdu kiriku lääneosas. Säilinud on algsesse ansamblisse kuulunud preestri- ja köstrimaja.