Laulasmaa, Kõltsu mõis
Laulasma, Villa Wellenhof
Historitsistlik härrastemaja looduskaunis kohas Laulasmaal Lahepere lahe rannikul. Valdus kujunes 1806, kui Põllküla mõisast eraldati Kõltsu mõis. Villa ehitati 1885 Benedicte v. Uexkülli ajal pärast seda, kui maad olid jagatud viie suvituskoha kruntideks (lisaks Kõltsu mõisale (villa Wellenhof) ka villa Seehof, villa Koppelmann, villa Tannensee ja villa Koske). 1909-39 elamu perekond Mohrenschildtide omanduses. Hiljem tegutses siin laste suvelaager (pioneerilaager). Praegu eravalduses, restaureeritud 2010, arh Jüri Irik.
Kahekorruseline puitsõrestikhoone kõrgel paekivist soklil. Välisseinad kaetud rõhtlaud voodriga, hoone nurgad kujundatud kvaadritega. Hoonekehandit liigendavad ärklid, eeskojad ja verandad. Sissepääsu kohal torn. Fassaadi elavdavad eri suuruse ja raamikujundusega aknad. Rahutult ebasümmeetrilist katusejoont liigendavad katuseaknad ja pikad saledad korstnapiibud. Enamus hooneosadest kaetud viilkatustega, tornil telkkiiver ja tagafassaadi verandal poolkelpkatus. Viilude külgedel rikkalik puitpitsdekoor.
Siseruumide planeering ebasümmeetriline. Saal tagafassaadil, parkett taastatud teiste majas olnud parkettpõrandate fragmentidest, tuuleroos põranda keskel rekonstrueeritud. Saali kõrval klaasitud verandale avaneval söögisaalil puidust kassettlagi. Algsest sisekujundusest on taastatud kaks kahhelahju, siseuksi ja aknaraame. Park kaasaegne, maastikuarhitektid Ülle Grišakov ja Triin Järve.
Kahekorruseline puitsõrestikhoone kõrgel paekivist soklil. Välisseinad kaetud rõhtlaud voodriga, hoone nurgad kujundatud kvaadritega. Hoonekehandit liigendavad ärklid, eeskojad ja verandad. Sissepääsu kohal torn. Fassaadi elavdavad eri suuruse ja raamikujundusega aknad. Rahutult ebasümmeetrilist katusejoont liigendavad katuseaknad ja pikad saledad korstnapiibud. Enamus hooneosadest kaetud viilkatustega, tornil telkkiiver ja tagafassaadi verandal poolkelpkatus. Viilude külgedel rikkalik puitpitsdekoor.
Siseruumide planeering ebasümmeetriline. Saal tagafassaadil, parkett taastatud teiste majas olnud parkettpõrandate fragmentidest, tuuleroos põranda keskel rekonstrueeritud. Saali kõrval klaasitud verandale avaneval söögisaalil puidust kassettlagi. Algsest sisekujundusest on taastatud kaks kahhelahju, siseuksi ja aknaraame. Park kaasaegne, maastikuarhitektid Ülle Grišakov ja Triin Järve.
