Kostivere, Kostivere mõis,tall ja tõllakuur
Kostifer, Gutshof Kostifer, Stall und Remise
Mõisaansambel Kostivere alevikus. Varaklassitsistlik härrastemaja ehitatud 1776, kui mõis kuulus Johann von Brevernile. Täiendatud 19. s teisel poolele tiibhoonega. Põletati 1905. a revolutsiooni käigus. Taastati Alexander von Dehni ajal 1907 muudetud kujul, madalama kaldega katus, fassaadide ühtne lahendus põhikehandi ja tiibhoone osas. Võõrandati 1919, osa maadest jagati asunikutaludeks, kuid jäi tegutsema riigimõisana. Hiljem kasutati sovhoosi kontorina. Praegu Jõelähtme valla omanduses, siin tegutseb Kostivere Kultuurimõis. Osaliselt restaureeritud ja kaasajastatud 2012. aastast alates.
Kahekorruseline madalal soklil paekivihoone. Krohviga viimistletud fassaadide teljelisus 1-3-3-3-1, vasakpoolsel tiival liitub hoonekehandiga juurdeehitus, mille seinapinnal petikaknad. Fassaadi liigendavad vähe-eenduvad risaliidid, nende nurkades läbi kahe korruse ulatuvad liseenid. Peaust flankeerivad pilastrid, kapiteelidel stiliseeritud akantus. Ukse kohal lainjas profileeritud karniisfrontoon vanikute ja paelvööga. Keskrisaliidil kolmnurkfrontoon Breverni ja Staël von Holsteini vappidega viiluväljal. Pargifassaadi keskrisaliidi ees neljale kivisambale toetunud rõdu koos selle all asunud esiküljelt avatud terrassiga hävinenud, selle asemel madala katusega kinnine juurdeehitus. Esinduskorruse akende ümber lihtne krohvraamistus. Profileeritud vahekarniisi ja vahevöö kohal räästakarniis. Hoonel kelpkatus.
Algse plaanilahenduse anfilaadne ruumijaotus osaliselt säilinud. Esimene korrus oli majanduskorrus, mille kesktelje asuvast vestibüülist pääs esinduskorrusele. Saali aknad avanevad esifassaadile.
Ajaloolistest kõrvalhoonetest koondunud härrastemaja esise ringtee äärde tall-tõllakuur, teenijatemaja ja kelder, üle maantee ka ait. Kõik on lihtsad ühekorruselised paekivihooned krohvitud fassaadidega. Mõisaansamblisse lisandunud 19. s, ümber ehitatud 20. s. Teised majandushooned Jõelähtme jõe vastaskaldal. Mõisa läbival maanteel 19. s ehitatud kolme võlviga paekivisild, renoveeritud 2011, välimus taastati vanade fotode järgi, jäälõhkujad kaevati pinnase alt välja ja rekonstrueeriti.
Suhteliselt väike park rajatud 18. s, härrastemaja vahetus läheduses algselt regulaarse kavatisega, mis mõisast eemal vabakujunduslik. Pargis säilinud ka 19. s teisel poolel püstitatud ümmarguse samba fragment, ülemine serv kujundatud vabalt langeva draperiivoldistikuga. Tõenäoliselt püstitatud mõne Rosenite perekonna liikme mälestuseks.
Kahekorruseline madalal soklil paekivihoone. Krohviga viimistletud fassaadide teljelisus 1-3-3-3-1, vasakpoolsel tiival liitub hoonekehandiga juurdeehitus, mille seinapinnal petikaknad. Fassaadi liigendavad vähe-eenduvad risaliidid, nende nurkades läbi kahe korruse ulatuvad liseenid. Peaust flankeerivad pilastrid, kapiteelidel stiliseeritud akantus. Ukse kohal lainjas profileeritud karniisfrontoon vanikute ja paelvööga. Keskrisaliidil kolmnurkfrontoon Breverni ja Staël von Holsteini vappidega viiluväljal. Pargifassaadi keskrisaliidi ees neljale kivisambale toetunud rõdu koos selle all asunud esiküljelt avatud terrassiga hävinenud, selle asemel madala katusega kinnine juurdeehitus. Esinduskorruse akende ümber lihtne krohvraamistus. Profileeritud vahekarniisi ja vahevöö kohal räästakarniis. Hoonel kelpkatus.
Algse plaanilahenduse anfilaadne ruumijaotus osaliselt säilinud. Esimene korrus oli majanduskorrus, mille kesktelje asuvast vestibüülist pääs esinduskorrusele. Saali aknad avanevad esifassaadile.
Ajaloolistest kõrvalhoonetest koondunud härrastemaja esise ringtee äärde tall-tõllakuur, teenijatemaja ja kelder, üle maantee ka ait. Kõik on lihtsad ühekorruselised paekivihooned krohvitud fassaadidega. Mõisaansamblisse lisandunud 19. s, ümber ehitatud 20. s. Teised majandushooned Jõelähtme jõe vastaskaldal. Mõisa läbival maanteel 19. s ehitatud kolme võlviga paekivisild, renoveeritud 2011, välimus taastati vanade fotode järgi, jäälõhkujad kaevati pinnase alt välja ja rekonstrueeriti.
Suhteliselt väike park rajatud 18. s, härrastemaja vahetus läheduses algselt regulaarse kavatisega, mis mõisast eemal vabakujunduslik. Pargis säilinud ka 19. s teisel poolel püstitatud ümmarguse samba fragment, ülemine serv kujundatud vabalt langeva draperiivoldistikuga. Tõenäoliselt püstitatud mõne Rosenite perekonna liikme mälestuseks.
