Kohhat, Gutshof Kirna, Scheune
Härrastemaja Kernu paisjärve kaldal. Peahoone ehitatud 1780. aastatel, kui mõis oli Ungern-Sternbergide perekonna valduses. Klassitsistlikult ümber ehitatud 1810-13, arh tõenäoliselt Carl Ludwig Engel. Plaanilahendust muudeti kapitaalremondiga 1951. Kasutati hooldekoduna. Eravalduses 2013, renoveeritud hotelliks.
Paekividest ehitatud hoone kõrgel soklil. Krohviga viimistletud fassaadide teljelisus 2-3-3-3-2. Paisjärve poole pööratud esindusfassaadi kesktelg kujundatud kõrgele terrassile viiva laia kivitrepi ja nelja joonia kapiteelidega sambaga portikusega, mille friisil akantusspiraal. Portikuse kolmnurkfrontoonil konsoolkraniis. Klassitsistliku tiibukse kohal kitsas nelinurkne ehistahvel. Portikuse laes kaks ovaalset akantusrosetti. Äärmiste sammaste tagusel seinapinnal lamedad liseenid. Hoone otstes vähe eenduvad risaliidid. Teisel korrusel sepiskonsoolidele toetuvad rõdud. Risaliitide kohal lihtsalt profileeritud karniisidega kolmnurkfrontoonid. Avade ümber profileeritud krohvraamistus. Pargifassaadi keskteljel nelja toskaana sambaga ja poolümara põhiplaaniga portikus. Sammaste kohal lame katus, seinajoonel astmikfrontoon nelinurkse aknaga. Pargifassaadi otstes markeeritud äärmised risaliidid, kuid neid ei ole rõhutatud frontoonidega. Laia räästakarniisi kohal kelpkatus. Algses lahenduses olid härrastemaja mõlemal küljel kahekorruselised nelinurksed paviljonid, mida ühendasid peahoonega madalad galeriid. Säilinud on parempoolne paviljon lünettaknaga teisel korrusel, galerii ümber ehitatud kahekorruseliseks hoonetiivaks.
Plaanilahendus tugevalt muudetud, kuid algne anfilaadsüsteem kohati taastatud. Keldrid osaliselt võlvitud. Vestibüüli taga asuvas peassaalis säilinud stukk-karniis. Lagede stukk kaunistusi ja lühtrirosett säilinud ka peakorruse paremas tiivas asunud saalis.
Mõisaansamblisse kuulunud majandushooned, mis koondusid mõisa esise tee äärde ja olid ka härrastemaja taguse ringtee ääres, on tänaseks ümber ehitatud või täileikult hävinenud (n teenijatemaja, mis oli ainsa kõrvalhoonena riikliku kaitse all lammutati 1980. aastatel). 19. s teise poole ehitistest säilinud küün. Maakividest hoone, mille segmentkaarsetel avadel punastest tellistes raamistus.
Kitsas park surutud hoone esiküljel paisjärve ja härrastemaja vahele. Peahoone taguse paragiala koosneb härrastemaja vahetus läheduses avarast muruplatsist, mida läbib hoone keskteljele suunatud alle Külgedelt piiravad seda vabakujunduslikud puude grupid.
Paekividest ehitatud hoone kõrgel soklil. Krohviga viimistletud fassaadide teljelisus 2-3-3-3-2. Paisjärve poole pööratud esindusfassaadi kesktelg kujundatud kõrgele terrassile viiva laia kivitrepi ja nelja joonia kapiteelidega sambaga portikusega, mille friisil akantusspiraal. Portikuse kolmnurkfrontoonil konsoolkraniis. Klassitsistliku tiibukse kohal kitsas nelinurkne ehistahvel. Portikuse laes kaks ovaalset akantusrosetti. Äärmiste sammaste tagusel seinapinnal lamedad liseenid. Hoone otstes vähe eenduvad risaliidid. Teisel korrusel sepiskonsoolidele toetuvad rõdud. Risaliitide kohal lihtsalt profileeritud karniisidega kolmnurkfrontoonid. Avade ümber profileeritud krohvraamistus. Pargifassaadi keskteljel nelja toskaana sambaga ja poolümara põhiplaaniga portikus. Sammaste kohal lame katus, seinajoonel astmikfrontoon nelinurkse aknaga. Pargifassaadi otstes markeeritud äärmised risaliidid, kuid neid ei ole rõhutatud frontoonidega. Laia räästakarniisi kohal kelpkatus. Algses lahenduses olid härrastemaja mõlemal küljel kahekorruselised nelinurksed paviljonid, mida ühendasid peahoonega madalad galeriid. Säilinud on parempoolne paviljon lünettaknaga teisel korrusel, galerii ümber ehitatud kahekorruseliseks hoonetiivaks.
Plaanilahendus tugevalt muudetud, kuid algne anfilaadsüsteem kohati taastatud. Keldrid osaliselt võlvitud. Vestibüüli taga asuvas peassaalis säilinud stukk-karniis. Lagede stukk kaunistusi ja lühtrirosett säilinud ka peakorruse paremas tiivas asunud saalis.
Mõisaansamblisse kuulunud majandushooned, mis koondusid mõisa esise tee äärde ja olid ka härrastemaja taguse ringtee ääres, on tänaseks ümber ehitatud või täileikult hävinenud (n teenijatemaja, mis oli ainsa kõrvalhoonena riikliku kaitse all lammutati 1980. aastatel). 19. s teise poole ehitistest säilinud küün. Maakividest hoone, mille segmentkaarsetel avadel punastest tellistes raamistus.
Kitsas park surutud hoone esiküljel paisjärve ja härrastemaja vahele. Peahoone taguse paragiala koosneb härrastemaja vahetus läheduses avarast muruplatsist, mida läbib hoone keskteljele suunatud alle Külgedelt piiravad seda vabakujunduslikud puude grupid.
