Kuressaare, Nikolai õigeusu kirik
Arensburg, Orth. Kirche St. Nikolai
Varaklassitsistlik kirik ehitati aastatel 1786-1790 keisrinna 
korraldusel ja toetusel, arhitektiks tõenäoliselt Liivimaa kubermanguarhitekt Matthias Schons. Kivikirik asendas linna esimese õigeusu pühakoja - 1750 pühitsetud provisoorse puithoone.
Kolmelöövilisele kirikusaalile liitub kesklöövi laiuses sirge lõpmikuga altariruum. Läänepartii koosneb tornialusest eeskojast, mida flankeerivad trepikoda ja abiruum. Eeskojad sissekäikudel esialgu puudusid, alglahenduses rõhutasid pea- ja kõrvaluksi väheselt fassaadist eenduvad kolmnurkfrontoonidega risaliidid. Nelitahkse tüvesega kellatorni katab kupelja allosa ja nõeltipuga kiiver. Silindrikujulise valgmiktambuuriga nelitistorni kiiver koosneb venitatud aluskuplist, petiklaternast ja tipukuplist. Pikihoonel kelbaga lõppev viilkatus, altariruumi katus on lainjate roodejoontega. Uste, akende ja kellaluukide avad on ümarkaarsed, kellatornil kolm ümarakent. Kellatuba oli algselt avatud, luukide asemel olid madalad rinnatised. Fassaadid on krohvitud, algne kujundus – avade kassett- ja kaar-raamistused ning karniisid - on valdavalt säilinud.
Ristpiilarid jaotavad kirikusaali kolmeks neljavõlvikuliseks lööviks, kesklööv on mõnevõrra laiem. Lamedaid servjoon-ristvõlve eraldavad tugevad vööndkaared, võlvimata on vaid tinglik nelitis, mille kohal paikneb viklitele toetuv telliskupliga tambuur. Saali ja tambuuri eraldav rõhtne aken on hilisem. Seinapindu liigendavad võlvide eendtoed ja avarad põrandani ulatuvad aknanišid. Interjööri on korduvalt uuendatud. Lihtsatest remontimisest eristuvad kunstnik Ivan Granitov evangeliste kujutavad medaljonmaalingud viklitel 1904. aastast, mis asendasid varasemad ingleid kujutanud maalingud. Olulisemad sisusdetailid: ikonostaas (1790/1880), tahvelmaal kiriku kujutisega (19. saj. II pool).
Suurimaks ehituslikuks muudatuseks on eeskodade liitmine kõigile kolmele uksele arvatavasti 1847. Samast ajast pärinevad ka valgmikuga välisuksed lääne- ja lõunaküljel. Püha Nikolaust kujutav stukk-raamistuses maalingut altariruumi idafassaadil on korduvalt üle maalitud, praeguse freskotehnikas maali teostas Valev Sein 1990. Alates 2007. aastast on kirikut põhjalikult restaureeritud, muuhulgas asendati 2008-09 tambuuri telliskuppel ja taastati tambuuritorni laternatsooni petikaknad.
Kirikuaia hilisklassitsistlik väravaehitis valmis 1842, sepisväravad on hilisemad. Algsesse ansamblisse kuulunud preestri ja kirikuteenija majad lammutati 1847.
External Image
Katharina II., Russland, Zarin
Katharina II., Russland, Zarin
(1729 - 1796)
Katharina, die Große
Caterina II., Russia, Imperatrice
Caterina II., Russia, Zarina
Catharina II.
Sophie Auguste, Anhalt-Zerbst, Prinzessin
Catharina II., Russia, Imperatrix
Catharina II., Russland, Kaiserin
Catharina II., Russland, Zarin
Catharina Alexiewna, Rußland, Großfürstin
Catharina Alexiewna
Catharina Alexiewna, Russland, Kaiserin
Catharina Alexiejewna, Russland, Kaiserin
Catharine II., Russland, Kaiserin
Catherine II., Russia, Empress
Cathérine II., Russie, impératrice
Cathérine, Russie, impératrice
Catherine, la Grande
Cathérine II., Russland, Zarin
Cathérine Alexéievna, Russie, Grande-Duchesse
Cathérine II.
Caterine, Russie, imperatrice
Cathirine II.
Cathirine II., Russland, Zarin
Cathirine Alexiievna, Russie, Grand-Duchesse
Catterina II.
Ekaterina II., Rossija, Carica
Ekaterina II, Rossijskaja carica
Ekaterina II., Rossija, Imperatrica
Ekaterina II., Imperatrica
Ekaterina II., Russland, Zarin
Ekaterina II, Zarin von Russland
Ekaterina II., Russland, Kaiserin
Ekaterina Alekseevna II., Rossija, Imperatrica
Ekaterina Alekseevna, Russland, Zarin
Ekaterina Alekseevna II., Rossija, Carica
Ekaterina Aleksievna II., Rossija, Imperatrica
Ekaterina Aleksěevna
Ekaterina, Velikaja
Ekaterina II., Imperatrica vserossijskaja
Ekaterina, Imperatorskoe Veličestvo
Ekaterina
Jekaterina Alexejewna II., Rossija, Carica
Katharina II.
Katarzyn II., carowa Rosji
Kateřina II.
Kateřina, Veliká
Katharina II., Russland, Kaiserin
Katharina Alexejewna, Russland, Zarin
Katharina Alexiewna, Anhalt, Fürstin
Katharina Alexiewna, Ascanien, Gräfin
Katharina Alexiewna, Engern, Herzogin
Katharina Alexiewna, Sachsen, Herzogin
Katharina Alexiewna, Westphalen, Herzogin
Sophie Friederike Auguste, Anhalt-Zerbst, Prinzessin
Sophie Auguste Friederike von Anhalt-Zerbst
Catherina II., van Rusland
Catherina II., Rusland, Tsarina
Catherina, Rußland, Kaiserin, II.
Katarina II.
I. K. M. d. K. a. R.
J. K. M. D. K. a. R.
J. M. d. K. a. R.
Catherine, the Great
Ekaterina II, Impératrice de Russie
Ekaterina II, Empress of Russia
Catherine II, Zarin von Russland
Catherine II, Impératrice de Russie
Catherine II, Empress of Russia
Katharina II, Impératrice de Russie
Katharina II, Empress of Russia
Katharina, die Grosse, Zarin von Russland
Katharina, die Grosse, Impératrice de Russie
Katharina, die Grosse, Empress of Russia
Katharina 2, Zarin von Russland
Katharina 2, Russland, Zarin
Catharina II, Zarin von Russland
Catherine II, impératrice de Russie
Katharina II, Zarin von Russland
Katharina II, Kaiserin von Russland
Katharine II., Russland, Kaiserin
Kathrina, Russland, Kaiserin
Aecaterina, Secunda
Catharina Alexiewna, Rußland, Kaiserin
Catherine II.
Ekaterina, Imperatrica, II.
Katarina II.
Katharina, Rußland, Kaiserin, II.
Katharina, Rußland, Zarin, II.
Katharine, Rußland, Kaiserin, II.
Sophie Friederike Auguste, Prinzessin von Anhalt-Zerbst
Sophie Auguste Friederike, Prinzessin von Anhalt-Zerbst
Sophie Auguste Friederike, Anhalt-Zerbst, Prinzessin
Sophie Auguste Friederike, Anhalt-Zerbst, Fürstin
Sophie Auguste Friederike, Anhalt, Fürstin
Sophie Auguste Friederique, Anhalt, Fürstin
Catterina, II.
Ekaterina, Rossija, Carica, II.
Katharina, Rußland, Zarin, II.
Императрица Екатерина Вторая
Екатерина Алексеевна, Россия, Императрица, Вторая
Екатерина Алексеевна, Россия, Императрица, II.
- Kaiserin
Geschlecht:
- Frau
Geboren:
- 2. Mai 1729
Gestorben:
- 17. November 1796
Geburtsort:
- Stettin
Sterbeort:
- Zarskoje Selo
1762-1796 Kaiserin von Russland
Familiäre Beziehungen
Friedrich VII. Magnus, Baden-Durlach, Markgraf (Urgroßvater)
Christian August, Holstein-Gottorf, Herzog (Großvater)
Albertina Friederike, Baden-Durlach, Markgräfin (Großmutter)
Johanna Elisabeth, Anhalt-Zerbst, Fürstin (Mutter)
Peter III., Russland, Zar (Ehemann)
Paul I., Russland, Zar (Sohn)
Kolmelöövilisele kirikusaalile liitub kesklöövi laiuses sirge lõpmikuga altariruum. Läänepartii koosneb tornialusest eeskojast, mida flankeerivad trepikoda ja abiruum. Eeskojad sissekäikudel esialgu puudusid, alglahenduses rõhutasid pea- ja kõrvaluksi väheselt fassaadist eenduvad kolmnurkfrontoonidega risaliidid. Nelitahkse tüvesega kellatorni katab kupelja allosa ja nõeltipuga kiiver. Silindrikujulise valgmiktambuuriga nelitistorni kiiver koosneb venitatud aluskuplist, petiklaternast ja tipukuplist. Pikihoonel kelbaga lõppev viilkatus, altariruumi katus on lainjate roodejoontega. Uste, akende ja kellaluukide avad on ümarkaarsed, kellatornil kolm ümarakent. Kellatuba oli algselt avatud, luukide asemel olid madalad rinnatised. Fassaadid on krohvitud, algne kujundus – avade kassett- ja kaar-raamistused ning karniisid - on valdavalt säilinud.
Ristpiilarid jaotavad kirikusaali kolmeks neljavõlvikuliseks lööviks, kesklööv on mõnevõrra laiem. Lamedaid servjoon-ristvõlve eraldavad tugevad vööndkaared, võlvimata on vaid tinglik nelitis, mille kohal paikneb viklitele toetuv telliskupliga tambuur. Saali ja tambuuri eraldav rõhtne aken on hilisem. Seinapindu liigendavad võlvide eendtoed ja avarad põrandani ulatuvad aknanišid. Interjööri on korduvalt uuendatud. Lihtsatest remontimisest eristuvad kunstnik Ivan Granitov evangeliste kujutavad medaljonmaalingud viklitel 1904. aastast, mis asendasid varasemad ingleid kujutanud maalingud. Olulisemad sisusdetailid: ikonostaas (1790/1880), tahvelmaal kiriku kujutisega (19. saj. II pool).
Suurimaks ehituslikuks muudatuseks on eeskodade liitmine kõigile kolmele uksele arvatavasti 1847. Samast ajast pärinevad ka valgmikuga välisuksed lääne- ja lõunaküljel. Püha Nikolaust kujutav stukk-raamistuses maalingut altariruumi idafassaadil on korduvalt üle maalitud, praeguse freskotehnikas maali teostas Valev Sein 1990. Alates 2007. aastast on kirikut põhjalikult restaureeritud, muuhulgas asendati 2008-09 tambuuri telliskuppel ja taastati tambuuritorni laternatsooni petikaknad.
Kirikuaia hilisklassitsistlik väravaehitis valmis 1842, sepisväravad on hilisemad. Algsesse ansamblisse kuulunud preestri ja kirikuteenija majad lammutati 1847.
