Kahtla, Laimjala Vassilius Suure õigeusu kirik
Kjachtla, Orth. Kirche St. Basilius der Große zu Laimjala
Kirik ehitati 1871-73, projekteeris Riia arhitekt Heinrich Carl Scheel. Klassikalisest viiskuppelkirikust lähtuv tüüpprojekt väljastati veel kümnele kogudusele, Saare- ja Muhumaal valmisid selle järgi ka Leisi, Ööriku ja Rinsi kirikud.
Erinevalt projektis ette nähtud kreeka risti kujulisest põhiplaanist pikendati läänepooset haara oluliselt. Lisaks asendati projekteeritud kitsas ja madal kellatoaga eeskoda jõulise kolmeruumilise lääneehitusega kellatorni kandmiseks. Arvatavalt rahapuudusel jäi torn esialgu ehitamata.
Kõrge sokkel koosneb kaldpinnalisest graniitosast ja paekivitsoonist ning lõpeb dolomiidist kaldliistuga. Fassaadipinnad ja karniisid on krohvitud. Peauks paikneb lääneseinas, tuulekodadega kõrvaluksed lõuna- ja põhjahaara läänekülgedel ei kajastu projektis. Lisaks oli altariruumi lõunaseinas väike preestriuks. Ümarkaarseid ukse- ja aknaavasid ääristab rõhutatud kaaretipuga krohvraamistus. Nelitiselt lähtub kaheksatahuline madal tambuur, mille kolmes küljes paiknevad ümarakende paarid. Nelitist ja sellega kokku müüritud nurgatorne katavad sibultipulised kuplid. 1912. a. ehitati kiriku lääneosa peale kellatorni kaheksatahuline osa (kellatuba). Juugendlikult venitatud ja ümar-petikuukidega liigendatud kupli lõpetab sibultipp (kõrgus 32 m).
Vööndkaartega piiratud nelitise kohal paikneb madal tambuur puitkarkass-kupliga. Kuplitsooni lõikuvad ümarakende teravkaarsed sisenišid. Ülejäänud ruumiosi katavad krohvitud peegellaed. Olulisemad sisustuselemendid on algkujul säilinud ikonostaas ja sammastel rõdu kiriku lääneosas.
Kogudusele kuulub ka arvatavasti 1912 a ehitatud puidust kabel lähedalasuval Kahtla kalmistul.
Erinevalt projektis ette nähtud kreeka risti kujulisest põhiplaanist pikendati läänepooset haara oluliselt. Lisaks asendati projekteeritud kitsas ja madal kellatoaga eeskoda jõulise kolmeruumilise lääneehitusega kellatorni kandmiseks. Arvatavalt rahapuudusel jäi torn esialgu ehitamata.
Kõrge sokkel koosneb kaldpinnalisest graniitosast ja paekivitsoonist ning lõpeb dolomiidist kaldliistuga. Fassaadipinnad ja karniisid on krohvitud. Peauks paikneb lääneseinas, tuulekodadega kõrvaluksed lõuna- ja põhjahaara läänekülgedel ei kajastu projektis. Lisaks oli altariruumi lõunaseinas väike preestriuks. Ümarkaarseid ukse- ja aknaavasid ääristab rõhutatud kaaretipuga krohvraamistus. Nelitiselt lähtub kaheksatahuline madal tambuur, mille kolmes küljes paiknevad ümarakende paarid. Nelitist ja sellega kokku müüritud nurgatorne katavad sibultipulised kuplid. 1912. a. ehitati kiriku lääneosa peale kellatorni kaheksatahuline osa (kellatuba). Juugendlikult venitatud ja ümar-petikuukidega liigendatud kupli lõpetab sibultipp (kõrgus 32 m).
Vööndkaartega piiratud nelitise kohal paikneb madal tambuur puitkarkass-kupliga. Kuplitsooni lõikuvad ümarakende teravkaarsed sisenišid. Ülejäänud ruumiosi katavad krohvitud peegellaed. Olulisemad sisustuselemendid on algkujul säilinud ikonostaas ja sammastel rõdu kiriku lääneosas.
Kogudusele kuulub ka arvatavasti 1912 a ehitatud puidust kabel lähedalasuval Kahtla kalmistul.
