Kabala, Kabala mõis, Valitsejamaja
Kabbal, Gutshof Kabbal, Verwalterhaus
Mõis asub Kabala küla lääneservas. Varaklassitsistlik tellistest ja paekivist härrastemaja valmis 1774. H. G. von Uexkülli ajal. Interjööris toimusid suuremad ümberehitused 19.s lõpus. 1923 kohandati peahoone kooli vajadusteks. Interjöör osaliselt restaureeritud 2007. Peafassaad koos rõduga 2010.
Madala sokliga kahekorruseline hoone fassaadi liigendavad kolm vähe eenduvat risaliiti. Külgrisaliidid kahekorruselised ja lõpetatud kolmnurkfrontooniga. Keskrisaliit kolmekorruseline, kolmnurkfrontooni viiluväljal lünettaken. Hoone ees neljale piilarile toetuv rõdu. Ümbritsetud sepispiirdega. Algses kavatises oli rõdu ka pargifassaaadil. 19.s täiendati seda trepiga ja rõdu asemele ehitati puitveranda. Pargifassaadi rõdu koos hilisemate juurdeehitustega lammutati 1927. Esimese, suhteliselt madalama korruse seinapind kujundatud liseenidega. Korruste vahel krohvivöö. Teise korruse fassaadil pilastrid. Nende kohal lai, tugevalt profileeritud räästakarniis. Pargifassaadi pilasterliigendus monotoonsem. Nelja ava laiune keskrisaliit eendub märgatavalt fassaadipinnast. Hoone kaetud poolkelpkatusega.
Esimene korrus võlvitud. Hoone keskel kahe piilariga vestibüül, millel on kiviparkettpõrand. Algselt toetasid vestibüüli ristvõlve neli piilarit. 19.s ümberehituse käigus muudeti laekonstruktsiooni ja vestibüül sai avarama ilme. Sisekujundus, portaalina lahendatud peasissepääs, puittahveldis seintel ja trepi balustraad, neobarokne 19.s lõpust. Sama ümberehituse käigus lisati esimese korruse põhja- ja lõunatiivale keskkoridor. Teise korruse esindusruumid reastatud anfilaadselt. Pargifassaadi taga keskrisaliidi laiune peasaal. Ruumi ümbritseb profileeritud laekarniis. Lae keskel ja nurkades rokokoolikud stukkrosetid. Saali kõrval neobarokse siskujundusega kabinet. Seinad vooderdatud mitmeosaliste paneelidega, lagi kasseteeritud. Uste kohal mõisa omanike vapid. Teistes ruumides stukkornament puudub. 20.s muudetud algset plaanilahendust mitmete vaheseinte lammutamisega ning uue funktsiooniga ruumide ehitamisega. Ruumides säilinud 19.s ahjud ja kaminad.
19.s mõisas oli arvukalt kõrvalhooneid. 18.s lõpust on säilinud peahoone fassaadiga sarnaselt kujundatud valitsemaja. Fassaad liigendatud pilastrite ja karniisiga. Keskteljel kahekorruseline hooneosa, mille kohal kolmnurkfrontoon. Hoonel kelpkatus. Aednikumaja 19.s esimesest poolest. Algselt kasvuhoone. Hoone põhikehand kivist, fassaadil suurte kaaravade ja pilastrite rütm. Hoonega on liidetud puidust juurdeehitis aedniku eluruumideks. Mõlema hoone fassaadid viimistletud krohviga. Ait säilinud 19.s teisest poolest. Kõrge maakividest laotud sokliga hoone. Fassaad rütmistatud tellistest pilastritega. Põhikorrus puidust. Mõis ümbritseti ehitamise järgselt vabakujundusliku pargiga.
Varaseimaid varaklassitsistlikke mõisaansambleid Järvamaal, mille arhitektuuris on palju sarnasusi mõnevõrra varem ehitatud
Madala sokliga kahekorruseline hoone fassaadi liigendavad kolm vähe eenduvat risaliiti. Külgrisaliidid kahekorruselised ja lõpetatud kolmnurkfrontooniga. Keskrisaliit kolmekorruseline, kolmnurkfrontooni viiluväljal lünettaken. Hoone ees neljale piilarile toetuv rõdu. Ümbritsetud sepispiirdega. Algses kavatises oli rõdu ka pargifassaaadil. 19.s täiendati seda trepiga ja rõdu asemele ehitati puitveranda. Pargifassaadi rõdu koos hilisemate juurdeehitustega lammutati 1927. Esimese, suhteliselt madalama korruse seinapind kujundatud liseenidega. Korruste vahel krohvivöö. Teise korruse fassaadil pilastrid. Nende kohal lai, tugevalt profileeritud räästakarniis. Pargifassaadi pilasterliigendus monotoonsem. Nelja ava laiune keskrisaliit eendub märgatavalt fassaadipinnast. Hoone kaetud poolkelpkatusega.
Esimene korrus võlvitud. Hoone keskel kahe piilariga vestibüül, millel on kiviparkettpõrand. Algselt toetasid vestibüüli ristvõlve neli piilarit. 19.s ümberehituse käigus muudeti laekonstruktsiooni ja vestibüül sai avarama ilme. Sisekujundus, portaalina lahendatud peasissepääs, puittahveldis seintel ja trepi balustraad, neobarokne 19.s lõpust. Sama ümberehituse käigus lisati esimese korruse põhja- ja lõunatiivale keskkoridor. Teise korruse esindusruumid reastatud anfilaadselt. Pargifassaadi taga keskrisaliidi laiune peasaal. Ruumi ümbritseb profileeritud laekarniis. Lae keskel ja nurkades rokokoolikud stukkrosetid. Saali kõrval neobarokse siskujundusega kabinet. Seinad vooderdatud mitmeosaliste paneelidega, lagi kasseteeritud. Uste kohal mõisa omanike vapid. Teistes ruumides stukkornament puudub. 20.s muudetud algset plaanilahendust mitmete vaheseinte lammutamisega ning uue funktsiooniga ruumide ehitamisega. Ruumides säilinud 19.s ahjud ja kaminad.
19.s mõisas oli arvukalt kõrvalhooneid. 18.s lõpust on säilinud peahoone fassaadiga sarnaselt kujundatud valitsemaja. Fassaad liigendatud pilastrite ja karniisiga. Keskteljel kahekorruseline hooneosa, mille kohal kolmnurkfrontoon. Hoonel kelpkatus. Aednikumaja 19.s esimesest poolest. Algselt kasvuhoone. Hoone põhikehand kivist, fassaadil suurte kaaravade ja pilastrite rütm. Hoonega on liidetud puidust juurdeehitis aedniku eluruumideks. Mõlema hoone fassaadid viimistletud krohviga. Ait säilinud 19.s teisest poolest. Kõrge maakividest laotud sokliga hoone. Fassaad rütmistatud tellistest pilastritega. Põhikorrus puidust. Mõis ümbritseti ehitamise järgselt vabakujundusliku pargiga.
Varaseimaid varaklassitsistlikke mõisaansambleid Järvamaal, mille arhitektuuris on palju sarnasusi mõnevõrra varem ehitatud
pärusvalduse Vana-Vigalahärrastemajaga.
